Mida te juubelituuri edasilükkamisest tekkinud lisaaja jooksul korda saatsite?

Me läksime stuudiosse, kirjutasime ja töötasime uute lugude kallal. Kolme neist saate kontserdil kuulda!

Teie viimasest kauamängivast on möödunud 9 aastat. Olete alati avatud olnud piirideta eksperimenteerimisele – missuguseid helisid olete kasutanud uuel materjalil? Kas võtate uusi tehnoloogiaid kergesti omaks või jääte meelsamini traditsioonilisemate meetodite juurde?

Me ei otsinud uusi helisid või kogemusi. Kõigepealt keskendusime eneste taasleidmisele oma sõpruse ja muusika sees. Helid ja muu on järgmine samm produktsioonis, mis on hetkel toimuv ja ujuv protsess. Eks me näe, mis lõpuks pinnale jõuab ja alles jääb...

Kummale poole te ütleks, et Camouflage rohkem kaldub – innovatsiooni või nostalgia?

Kas uus lugu, mis kõlab nagu 1980. aastad, on innovatiivne või nostalgiline? Meil on teatav stiil – iseseisvate heliloojatena ja bändina. Alati otsime seda, mis on konkreetse loo jaoks parim ja see juhatab meid heli juurde. Lõpuks võib seda interpreteerida innovatiivse või nostalgilisena, aga me pole kunagi alustanud produtseerimist endilt neid küsimusi küsides.

Kas lasete ligi mõjutusi tänapäeva trendidest popmuusikas?

Mõnikord võib see juhtuda, aga mitte plaanitult. Me ei ela kookonis, seega mõjutused on igal pool!

Tean, et olete suured ulmefännid ja Heiko teenib elatist filmimuusikat tehes. Kas on kindlaid filme, mille heliribad on teadlikult või alateadlikult Camouflage'i loomingut mõjutanud?

Vangelis'i ja Sakamoto teosed on suureks mõjutajaks. Filmid nagu ,,Dune", ,,Blade Runner" ja isegi ,,Merry Christmas Mr. Lawrence" on visuaalsed ja akustilised kaubamärgid!

Kas nii palju aastaid bändis koos olemine on iial tekitanud pingeid teie kui sõprade vahel?

Alati on tõusud ja mõõnad – oleme lihtsalt inimesed! Aga sõprus, teadlikkus ühisest pärandist ja tahe jätkata on meie koostöö vundament. Ilma sõpruseta oleks bänd vaid äri ja see meid ei huvita.

Mille poole Camouflage praegu püüdleb? Kas endiselt pakuvad elevust asjad, mida te pole kunagi varem bändina teinud?

Loomulikult on asju, mida me varem polnud teinud – näiteks terve kontsert ainult orkestriga või USA tuur. Muusikaliselt oleme läbi proovinud palju, elektrooniliselt ja akustiliselt. Endiselt on see huvi teiste sisendi vastu, mis meid elevusega järgmise loo juurde juhib!

Kuidas paigutate ja mahutate kontserdi kavasse 40 aastat muusikat?

Sellega on raske toime tulla ja kõigele tuleb otsa vaadata ka dramaturgiliselt – tahame peegeldada 40 aastat loomingulisust, aga see on ikkagi kontsert, mis peab meelelahutust pakkuma nii publikule kui ka meile! Usume, et tegime õiged valikud ja fännid, kes on juba saanud kontserti näha, on sellega enam kui nõus.

Kuivõrd on Camouflage'i publik läbi aastate muutunud?

Publik pole palju muutunud. Ikka on hardcore fännid, kes esindavad ka gooti- ja elektroonilise muusika skeenet, ning ka n-ö peavool. Ja see ikka veel kasvab, nagu me just teada saime, kui nägime inimesi vanuses 18 kuni 60 meie muusika saatel tantsimas ja tähistamas.

Kes liitub teiega live-bändiga selle tuuri Baltikumi kontsertitel?

Esiteks on Jochen Schmalbach, meie sõber ja live-trummar juba enam kui 20 aastat. Meie pikaaegne kaaslane Volker Hinkel ei saa seekord meiega liituda, aga Stefan "Snöt" Fehling asendab teda ideaalselt.

See saab olema teie jaoks neljas kord Eestis. Kas teil on häid mälestusi Tallinna esinemistest?

Me ei oskaks roogasid nimetada, aga alati oli väga, väga maitsev ja ootame pikisilmi, et taas teie hõrgutisi süüa!