Hilana Taarka ja Vabarna Anne – kõik on kuulnud neist kuulsatest seto lauluemadest. Mõistagi on aga kuulsaid leelokeele mõistjaid Setomaal olnud kordades enam ja nüüd toobki kunstnik Meelis Krigul nad meie ette.

"Tänu Meelisele on kõigist neist naistest tehtud kuningannad. Välja on toodud naine olenemata sellest, kui noor või vana ta on. Kui neid pilte vaadata, siis nad kõik on armulised emad," rääkis lauluema Õie Sarv "Aktuaalses kaameras".

Arhiivifotodelt jõudsid väekad naised saviplaatidele fototrüki abil, mille tegemiseks on vaja atsetooni. Just siin leiutas Krigul täiesti uudse viisi soovitud tulemuseni jõudmiseks.

"Töö käigus aastate jooksul avastasin, et atsetoon ei ole üldse meeldiv aine kasutada. Ja katseeksitusmeetodi avastasin, et selleks on väga hea ka piisava kangusega Hansa. Samamoodi lõhub selle struktuuri ilusti ära ja üldse ei haise nii väga," märkis Krigul.

Värske näitusega teeb Krigul lauluemade ees kummarduse. "Ma olen juba 30 aastat Setumaal elanud, eks ma olen sellest natuke läbi imbuda saanud ja see on lihtsalt minu kummardus neile, kes on selle kultuurikandjad olnud."

Kummarduse loovisikutele teeb oma muusikamaalidega ka muusikuna tuntud Anu Taul, kes seisab silmitsi muusikute seas levinud tervisemure, kuulmislangusega. Et raske väljakutsega silmitsi seista tõi ta vaka alt välja oma teise ande – joonistamise. Nii on ta jäädvustanud tuntud Eesti muusikute portreed.

"Näitusel saidki eelkõige kokku just need loovisikud ja muusikud, kellega on minul isiklik kokkupuude, isiklik lugu ja kes on mind inspireerinud," selgitas Taul. "Kõige esimene maal sellest sarjast oli Silver Sepp. Ma tean teda juba väga ammusest ajast ja ta on minu jaoks alati hästi inspireeriv olnud."

Tauli näituse muudab eriliseks justnimelt portreedele keskendumine.

"Porteemaal on meil tänapäeva galeriides täiesti välja surnud nähtus või välja surev nähtus, nii et puhas puhas rõõm on näha portreemaale näitusesaalis," märkis kunstnik Toomas Kuusing.

Meelis Kriguli "Kummarda kundsõni" ja Anu Tauli "Muusikamaal" jäävad Võru Linnagaleriis avatuks 2. märtsini.