Kolde on raamatukoguhoones töötanud juba üle 35 aasta. "Eesti Rahvusraamatukogu restaureerimiskeskuses tehakse väga erinevaid tegevusi. Puhastatakse raamatuid, kiletatakse uusi raamatuid, köidetakse," selgitas Kolde.

"Oluline teema on ka raamatute konserveerimine. Seda me teeme rahvusraamatukogu säilituskogude heaks. Säilituskogusse kuuluvad siis raamatud, mis kuuluvad igavesest ajast igavesti säilitamisele," lisas ta.

Konservaatoreid, kes tegelevad iga päev vanade raamatute päästmisega, on raamatukogus neli. "Konserveerimisprotsess on raamatu põhine. Kui vana raamat jõuab konservaatori lauale, siis vaatab ta kõigepealt üle kahjustused, teeb oma peas konserveerimisplaani ja alustab siis tööd. Raamat võetakse leht lehe haaval lahti. Enne seda on mõõdetud paberi Ph-d, mis annab märku, millises seisus raamatu paber on, kui tugevalt vananenud ta on," rääkis Kolde.

Konserveerimistöötluse alla käib veel paberi pesemine, pärast pesemist toimub paberi parandamine, siis peab raamat vähemalt kuu aega seisma, et ta stabiliseeruks. "Siis võetakse lehed pressist välja, moodustatakse jälle poognad, raamat õmmeldakse kokku ja siis köidetakse vastavalt sellele, milline oli raamatu köide enne," avas Kolde restaureerimisprotsessi.

19. sajandi teises pooles hakati köitmisel kasutama raudklambreid. "Raud on teatavasti kuri roostetama ja need roosteplekid võivad aja jooksul raamatu sees kaugele levida. Nende roosteplekkidega ei ole muud teha, kui välja kraapida ja täita uue paberiga," tõdes Kolde.

Koldele meeldib enda töö juures see, et ta saab ühe raamatuga töötada algusest lõpuni. "Minu lauale tuleb räbaldunud, must, katkine raamat ja kui ta minu laualt jälle ära läheb, siis on ta ilus, puhas, hästi käsitsetav ja loodetavasti veel kaua säiliv. See teeb suurt rõõmu, et mu töö tulemus on silmaga nähtav," ütles Kolde.