Kaire Hendrikson: arvasime, et kahte Kuldmardikat mitte-rootslastele ei anta
Esmaspäeval Rootsi riiklikud filmiauhinnad võitnud kostüümikunstnik Eugen Tamberg ja grimmikunstnik Kaire Hendrikson tõdesid "Ringvaate" stuudios, et mõlema võit tuli neile üllatusena, sest filmitegijad ei arvanud, et mardikas kahes kategoorias välismaalastele antakse.
Esmaspäeval toimunud Rootsi riikliku filmiauhinna Guldbagge auhinnatsermoniaal pälvisid tunnustuse kaks Eesti filmitegijat: Eugen Tamberg võitis parima kostüümidisaineri auhinna, Kaire Hendrikson pälvis parima grimmikunstniku auhinna. "Tegime oma tööd nii hästi, kui oskasime, ja ju siis neile tundus, et see on tunnustust väärt," ütles Hendrikson.
Guldbagge ("Kuldmardikas") on Rootsi Filmiinstituudi auhind, mida antakse välja alates 1964. aastast, tunnustamaks eelmise aasta filmisaavutusi. Tamberg ja Hendrikson pälvisid auhinna filmi "Rootsi torpeedo" eest.
Hendrikson sõnas, et momendil, mil võitja välja kuulutati, ei käinud tal peast enam midagi läbi. "Siis on korraks lihtsalt tühjus. Nagu oleksid mingi mulli sees, kuuled, et ümberringi käivad hääled," lisas ta.
Tambergil ja Hendriksonil oli kahtlusi, kas ühel auhinnatseremoonial kahele välismaalasele või mitte-rootslasele üldse auhinda antaks. "Mõtlesime, et emb-kumb meist saab. Mina sain auhinna enne kui Kaire," selgitas Tamberg ja lisas, et selle võrra oli Hendrikson üllatus suurem.
Kostüümikunstniku sõnul olid rootslased ka ise võitjate üle õnnelikud. "Täiesti võõrad tulid juurde ja õnnitlesid." Tamberg ja Hendrikson arutasid omavahel, et võib-olla nad on üldse esimesed eestlased, kes rootslaste auhinna eest võidelnud.
Suur osa filmist "Rootsi torpeedo" filmiti Eestis 2023. aastal. Lisaks Rootsile ja Eestile osalesid produktsioonis ka Soome ja Belgia. Mängufilm räägib Rootsi pikamaaujujast Sally Bauerist, kes esimese Skandinaavia naisena ujus 1939. aastal üle La Manche'i väina.
Kostüümikunstnik Tamberg rääkis, et filmil nii palju raha ei olnud, et kõik tolle ajastu riided filmi jaoks eraldi valmistada. "Alati tuleb otsida piisk haaval, mis sobib filmile ja see, mis on puudu, tuleb lihtsalt toota. Nii käib see alati," tõdes Tamberg, kelle jaoks oli kõige keerulisem osa oma tööst militaarvormid. "Need peavad olema õiged ja tõmbavad alati tähelepanu, kui mõni pagun valesti on."
Ka Hendriksonil tuleb leidlik olla. "Selleks meil see eeltöö ja aeg ongi, et nuputada välja kõige parem variant, mis töötab, teha teste ja proovida uuesti-uuesti-uuesti, kuni me kõige parema lahenduseni jõuame," ütles Hendrikson.
Laureaatidel tööd jagub. "Neid koostööfilme on praeguseks nii palju, kus Eesti rahastab või tulevad välismaa filmitegijad Eestisse, et saabki teha kõike ja kõik tuleb koju kätte. Selleks ei peagi enam kuhugi minema," rääkis Hendrikson.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"