Tartu Linnaraamatukogu direktor: raskel ajal tuleks raamatukogude toetust tõsta
Majanduslikult keerukas olukord toob inimesed raamatukokku, kus lisaks värskele lugemisvarale otsitakse abi ka näiteks digiteenuste kasutamisel. Eriti puudutab see piirkondi, kust riigiasutused ära on kolinud.
Võru Keskraamatukogus kasvas eelmisel aastal külastuste arv ligi 13 protsenti – tänu huvilistele, kes tulid remonditud raamatukogu külastama, aga ka keerulisema majandusliku olukorra tõttu. Paljudes raamatukogudes kasvas ka nende inimeste arv, kes vajasid abi digitaalsete teenuste juures.
"Eelmisel aastal käidi massiliselt bussikaarte isikustamas, siis kõik tervise deklaratsioonid, neid arvuti kasutajaid on hästi palju juurde tulnud," kommenteeris Võrumaa Keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja Tuuli Kütt.
Tartu Linnaraamatukogus külastati varasemast rohkem ka raamatukogu üritusi. "Kui ühiskonnas läheb inimestel natukene keerulisemaks, siis raamatukogude kasutus alati suureneb. See tõus ei ole nüüd mingi tohutu hüpe, nii mõni protsent, aga ta ikkagi õnneks ei ole langus," ütles Tartu Linnaraamatukogu direktor Kristina Pai.
Laenutuste arv on aga nii Tartu kui ka Võru raamatukogudes langenud. Pai sõnul tahaksid inimesed raskel ajal rohkem laenutada, kuid uuema ja populaarsema kirjanduse ostmiseks raamatukogul raha ei ole.
"Raamatukogude uurijad või teadlased ütlevad, et kui majanduses on kehvad ajad, siis tuleks toetust raamatukogule oluliselt tõsta, aga paraku alati toimub vastupidine," nentis Pai.
Peipsiääre vallas on aga langenud nii külastused kui ka laenutuste arv ja seda peamiselt elanikkonna vananemise ja vähenemise tõttu. Kuigi lisandub ka noori ja lapsi, siis see samas mahus lugejaid juurde toonud pole.
"Külastuste arv oli vähem kui 900. Meil elanikkond ikkagi vananeb ja väga head lugejad on just eakamad lugejad," rääkis Peipsiääre valla Keskraamatukogu direktor Sirje Leini.
Laenutuste arv tõusis aga näiteks Tallinnas. Kristina Pai sõnul ongi Eestis selgelt piirkondlikud erinevused – eriti eristuvadki äärealad. "Kui väiksemas kohas raamatukogu kinni pannakse, siis enamasti ei jää sealsel inimesel enam ühtegi kohta, kus suhelda oma riigi või vallaga. See on tõsine probleem," tõdes Pai.
"Raamatukogu võtab tõenäoliselt üle funktsioonid, mida kohalikult kogukonnal vaja on. Kui on vaja peo pileteid müüa, siis ta müüb. Kui on vaja pesu pesta, siis ta peseb, ja tõenäoliselt on raamatukogu väikses kohas see koht, kes peale kõikide asutuste kadumist viimasena tuled kustutab," lisas Leini Peipsiääre raamatukogust.
Pai loodab, et käimas oleva raamatukogureformiga ei unustata regionaalset vaadet ja leitakse lahendus, mis aitab väiksemates piirkondades raamatukogudel paremini toime tulla.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Aktuaalne kaamera"