Joonistamiseni jõudis Kristi Kangilaski juba noore tüdrukuna ning tänaseks on ta välja andnud seitse autoriraamatut, mille ta on otsast lõpuni ise loonud – kirjutanud, illustreerinud ja ka kujundanud.

"Mulle meeldib, et ma ei pea oma nägemust kuidagi kellelegi seletama, sest inimestel on tõesti nii, et me oleme nii erinevad. See, mida mina tunnen ja näen, mis on nii loomulik, ei pruugi sinu jaoks üldse nii olla. Selles mõttes on see kõige mõnusam raamatu tegemise protsess, kui sa teed algusest lõpuni kõik ise ära," rääkis Kangilaski kultuurisaates "OP", miks ta on otsustanud oma raamatud üksinda valmis teha.

Kangilaski raamatutes on olulisel kohal emotsioonid. "Mulle tundub, et kohutavalt oluline on maast madalast õpetada lapsi oma emotsioonidega toime tulema, üksteisega suhtlema, et me inimestena saaksime hästi hakkama. Mitte see, et meil on käelised oskused ja akadeemilised oskused, aga just need emotsionaalsed oskused, millega inimesed hetkel niivõrd kimpus on."

Tema uus raamat kannab pealkirja "Laud". Loo peategelane on väike poiss, kes lööb oma jala vastu lauda ära. "Laste reaktsioon sellises olukorras on, et see laud on loll, ma tahaks selle ümber lükata, katki saagida ja kõik teised on süüdi, mitte mina, kes ma sellele lauale otsa jooksin," tutvustas ta. "Nii kurb kui see ka pole, siis mulle tundub, et ka täiskasvanuna on väga palju inimesi, kes ei ole sellest mehhanismist välja tulnud. Me süüdistame jätkuvalt lauda. Sellega koos anname ära oma jõu ja võimu ise oma elu juhtida."

Muu hulgas töötab Kristi Kangilaski Viljandis linnakunstnikuna. "See on tegelikult päris vahva, sest kui ma tulin tööle, siis ma ei olnud võib-olla päriselt mõtestanud, mida ma teen, aga siis meie IT osakond oli teinud mulle parooli, millega ma saan arvutisse sisse: teen linna ilusaks. See võttiski kokku selle, mida ma tegema pean. Ma pean linna ilusaks tegema. Täpselt nii ma proovin seda tööd teha," tutvustas ta linnakunstniku ametit.

Viljandi on tema sõnul kunstnikke inspireeriv linn. "Meil on pinnavormid, meil on vanalinna, meil on järvevaateid. See mitmekesisus, mis sind inspireerib, on päris suur," tõi ta välja. "Meie moto on, et Viljandi on loomiseks loodud linn. Küllap me oleme selle ära tunnetanud enda jaoks."

Märtsis avab Kangilaski Tartus asuvas Art & Tonic galeriis hoopis maalinäituse. "Hiljuti oli Kondase keskuses oluline ja suur grupinäitus, kus oli ka Marko Mäetamm, kes on ka graafika lõpetanud. Ta ütles seal väga toredasti, et ta tundis terve aeg, et tal pole mingit õigust pintslit kätte võtta maalima hakata, sest ta on graafik. Mingis mõttes on mul kogu aeg täpselt sama tunne olnud – jumala eest, mina ei ole ju lõpetanud maalikunsti eriala, mul ei ole mingit õigust üldse öelda või teha või näidata oma töid, aga ühel hetkel tegi keegi ettepaneku, aga mis siis kui. Ja siis ma tegin," meenutas ta. "Mulle lihtsalt meeldib ja kui keegi soovib minu näitust, siis palun," naeris ta.