"Elav. Helisev. Loov: Eesti Heliloojate Liit 100" annab ülevaate Eesti ühe pikema ajalooga loomeliidu tegevusest, tähendusest ja mõjust Eesti kultuuriruumis ning eesti muusika loost viimase saja aasta jooksul. Siin on juttu paljudest suure missioonitundega töötanud inimestest, kes on aastakümneid eesti muusikat hoidnud ja edendanud. See on järjepidevus, mis on kandunud tänasesse päeva ja mis loodetavasti jätkub sama viljakalt ja tõhusalt ka tulevikus.

Raamatus näeb eesti ajalugu läbi heliloojate ja muusikateadlaste prisma – nende ettevõtmiste, väärtuste, probleemide, hirmude ja edasikestmise. Tekstide ja rohke illustratiivse materjali vahendusel jõuab lugejani ülevaade eesti muusika ajaloost, esteetikast ja olulisematest stiilidest.

Juubeliraamatu autorid on Kerri Kotta, Äli-Ann Klooren ja Kristina Kõrver. Raamatu toimetajad on Tiina Mattisen ja Virge Joamets, kujundaja Robi Jõeleht, koostaja ja projektijuht Marge Raun, kirjastaja SA Eesti Muusikafond.

"Eesti helikunstile võidakse ette heita liigset konservatiivsust, kuid samas on meil ette näidata ka Arvo Pärt ja Veljo Tormis. Eesti muusika stiil pole saanud kunagi spetsialiseeruda Lääne-Euroopaga võrreldaval moel, sest meie väiksusest tingituna näib olevat kõigil kohustus esindada kultuurilist rahvuskehandit kogu selle terviklikkuses, alustada selle loomist justkui otsast peale. See tähendab, et iga eesti helilooja loob oma teostes Eesti uuesti. Seetõttu on personaalstiil meie muusikas alati midagi enamat kui vaid individuaalne viis asju näha," lisab üks raamatu autoritest Kerri Kotta.

Tänase Eesti Heliloojate Liidu eelkäija Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts asutati 19. novembril 1924. Äli-Ann Klooren kirjutab selle seltsi tegemistest esimese vabariigi aastatel kuni sulgemiseni nõukogude võimu survel 1940. aasta sügisel. Järgmises peatükis annab Klooren ülevaate asjaoludest, kuidas asutati Eesti Nõukogude Heliloojate Liit, mis olid selle organisatsiooni ülesanded, tegevuse iseärasused ja valupunktid kuni nõukogude võimu lõpuaastateni.

Kristina Kõrver kirjutab Eesti Heliloojate Liidust taasiseseisvunud Eestis ning teeb ülevaate ka liidu esindusfestivalist Eesti Muusika Päevadest. Kerri Kotta visandab eesti rahvusliku helikunsti stiiliajaloo rõhuasetusega instrumentaalsetel suurvormidel.