Eelarvekärbete ajal vaatavad kultuuritegijad üha enam erasektori poole. Sihtasutuse Kultuuripartnerluse juht Meelis Kubits on mitu aastat tegutsenud selle kallal, et tuua kultuurivaldkonda juurde eraraha.

"Ma arvan, et see on osa tervest kodanikuühiskonnast. Kui meil on terve ja suveräänne kodanikuühiskond, mis ei ripu ära riiklikust rahastusest, siis me saame vabama ühiskonna, paremaid ja lahedamaid ideid, saame hea diskussiooni ja hea diskussiooni tulemusel saame teha paremaid otsuseid. See ei puuduta vaid kultuuri ja sporti, vaid ühiskonda tervikuna. Inimesel peaks olema Eestis rohkem õigust oma maksuraha või enda valitud saadiku maksuraha jagada," selgitas Kubits.

Teisest küljest proovib Kubits edendada metseenluse kultuuri. "See aitab meil tegelikult Eestit suuremaks teha. Endise PR-inimesena ma leian, et see on oluline missioon, kui me tahame, et Pärdi, Järvide ja teiste Eesti kultuuriperekondade või -brändide peal saaksime ka järgmised paar põlvkonda liugu lasta, siis täna peame investeerima noortesse. Sealjuures ei saa noortesse investeerimine, nende välismaa õpingute toetamine toimuda mingisuguse logoga või kommertsiaalse sisuga," tõdes ta.

Kubits usub, et erasektori kultuurivaldkonna toetamisel ei ole küsimus nii väga rahakotis, vaid ühiskonna küpsuses. "Meil käib 34. taasiseseisvumis-aasta, eks me õpime. See on isiksuslik areng, et kas ettevõtja jõuab sellesse staadiumisse, kus ta soovib midagi ära anda ilma, et ta selle eest väga midagi vastu sooviks saada. See on miski, mis su müüki otseselt ei suurenda, selleni tuleb ise jõuda. Siin on ka riigil oluline roll. Mitte niivõrd maksuseadusandluse kohapealt, vaid üldises poliitilises kultuuris. Ettevõtjad käsitlevad tihti kultuuri ja sporti toetamist vastusena riigi käitumisele. Kui nad on valitsusega rahul, siis nad annavad ka ühiskonnale rohkem välja," leidis Kubits.

Viis aastat tagasi loodud SA Kultuuripartnerlus on tegutsenud pidevas kriisis. "See õpetas ellu jääma, aga õpetas ka seda, et n-ö erakulka loomiseks, mis mul alguses kavas oli, tegelikult vajadust ei ole. Meie prioriteedid on noored muusikud. Tahame aidata kõiki Eesti noori, kes õpivad Euroopa ja Ameerika koolides. Katsume neid aidata nii kaua, et nad ei peaks vähemalt raha pärast sealt ära tulema. Teine aspekt on see, et me toome erasektori raha heliloomingu tellimise juurde," selgitas Kubits.

Missiooniks on ka Eesti ja Ukraina kultuurisuhete hoidmine ning märkamise kultuuri edendamine. "Et me ei jätaks maha enda suuri tegijaid. Lembit Saarsalu sai näiteks paar nädalat tagasi elutööpreemia panuse eest Eesti jazz'i. Kui me tegeleme elavate inimestega, siis peab hiljem vähem bareljeefe panema," lisas ta.