Kristjan Haljak: ajakiri Estlit on justkui Eesti kirjanduse visiitkaart

Värskelt veebis ilmunud ja peagi ka paberile jõudev ingliskeelse Eesti kirjanduse ajakirja Estlit peatoimetaja Kristjan Haljak rääkis Klassikaraadiole, et uus ajakiri on hädavajalik ja toimib nagu rahvusvaheline visiitkaart, mis aitab kirjastajatel ja autoritel üksteist leida.
Ajakirja esimese peatoimetaja sõnul on ajakiri hädavajalik. "Seni muidugi on olnud ka. Varem oli olemas ELM ehk Estonian Literary Magazine, mis eelmisel aastal suleti. Sellest oli ka palju juttu. Muidugi oli suur ootus nii laiemal kultuuriavalikkusel kui ka poliitikutel, et sünniks uus ajakiri," sõnas Haljak ning lisas, et värsket ajakirja annab Eesti Instituudi asemel välja Eesti kirjanduse teabekeskus.
"Ajakirja suund ja üldine kontseptsioon on eelmisest pisut erinev, nad ei ole otseselt seotud, üks ei ole teise mantlipärija, aga muidugi on miski, mis neid väga sügavalt seob. See on iha, tugev tung ja südamlik soov Eesti kirjandust ingliskeelsele rahvale tutvustada," rääkis Haljak.
Uuest ajakirjast mõtlebki Haljak justkui kirjanduslikust visiitkaardist, mida saavad siinse loominguga tutvumiseks ja hilisemateks koostöödeks kasutada nii välismaised kirjastajad kui ka Eesti kirjanikud enese tutvustamiseks.
"Minu sisimlootus on muidugi see, et see puudutaks ka laiemat kirjandusavalikkust ehk siis inimest, kellel on huvi kirjanduse vastu, mitte ainult Eesti kirjanduse vastu. Selles mõttes soovin, et need tekstid oleks kirjutatud ja tõlgitud piisavalt hästi, et need oleksid kütkestavad lihtsalt kirjandushuvilisele inimesele."
Kord aastas sügisel ilmuvas paberajakirjas näeb varasemast rohkem lühiproosat. "Mõtlesime kaasata palju just tänapäevaseid ja olulisi Eesti autoreid, kes on praegu just kirjutamas, kuid mingil määral ka selliseid 20. sajandi kirjanike, keda on just praegu õige hetk välismaal tutvustada. Samas kellest mõni ei olegi seni väga suure tähelepanu osaliseks saanud," sõnas Haljak.
Septembris ilmuv paberajakiri ei dubleeri sisu, mis kevadel ilmunud veebinumbris lugemiseks väljas on. "See annab küll aimu sellest, mis sügisel tulema hakkab, aga paberil võib oodata täiesti uut materjali, mis jõuab mõni kuu hiljem ka interneti ja on seal tasuta kõigile kättesaadav," selgitas peatoimetaja.
Kuigi võib öelda, et tänapäeval on mõistlikum ja tõhusam püsida netiavarustes, siis Haljaku sõnul on märgata mõningast tagasipöördumist paberi poole. "Meie jaoks on kindlasti oluline, et oleks kaunis, atraktiivne, väga sisukas ja füüsiline objekt, mida saaks esitleda raamatumessidel ja festivalidel, mida saaks saata ülikoolidesse, kus Eesti kirjandust õpitakse. Selles osas on see paber väljaanne meile ka oluline," rääkis Haljak.
Uut ajakirja üles ehitades on Halja mõelnud luulele. "Luuleturg on ju selline, mida on kaunikesti keeruline müüa ja kirjandusajakirjades võime samuti näha, et luulele pööratakse üpris vähe tähelepanu. Ka meil ei ole luule fookuses, aga meil on ta seal selgelt olemas. Tänapäevasest proosast tahaks välislugejale tutvustada terviktekste ehk novelle, lühijutte. Et lugeja saaks kohe täieliku kunstiteose kätte," sõnas ta, lisades, et ilmub ka artikleid ja intervjuusid.
"Meie jaoks oli ka väga oluline, et anda sõna ka inimestele väljaspoolt Eestit. Sügiseses numbris on näiteks kaks sakslast, kes meie jaoks kirjutasid. Tegelikult tahame ka mingil moel austada tõlkijaid, kes Eesti kirjandust välismaal vahendavad. Just ilmus väga oluline Adam Culleni tõlge Lennart Meri hõbevalgest. Ka seda võtame käsitleda, andes sõna just tõlkijatele endale," rääkis Haljak.
Välismaiste kirjastajate ja kirjandusinimestega suheldes on Haljak mõistnud, et ingliskeelses kirjandusruumis on kõige populaarsemad autorid Jaan Kross ja Andrus Kivirähk. Sealjuures tuntakse huvi ka sotsiopoliitiliste pingete ning värskete naishäälte vastu.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Delta", intervjueeris Ivo Heinloo