Frederick McCarthy Forsyth sündis 1938. aastal Ashfordis, Kentis. Ta oli pere ainuke laps, mistõttu peletas ta üksildust seikluslugusid lugedes. Ta jumaldas näiteks Ernest Hemingwayd ja tema novelli härjavõitlejatest "Surm pärastlõunal" nii väga, et 17-aastaselt suundus ta Hispaaniasse härjavõitluseks harjutama. Päris härjaga võitlemiseni poiss siiski ei jõudnud.

1958. aastal alustas ta tööd kohaliku ajakirjanikuna Eastern Daily Pressi juures. Kolm aastat hiljem liitus ta Reutersiga. Forsythil oli eripärane anne keelte peale, ta rääkis ladusalt prantsuse, hispaania, saksa ja vene keelt, mis tegi temast ideaalse väliskorrespondendi. Pariisis kajastas ta arvukaid Charles de Gaulle'ile tehtud mõrvakatseid. 1965. aastal liitus Forsyth BBC-ga. Ta kajastas Nigeeria kodusõda, millest pani kirja ka enda kogemusloo raamatus "The Biafra Story". Nigeerias alustas Forsyth tööd ka Briti luureagentuuri MI6 jaoks.

Paljud Forsythi põnevusromaanid olid inspireeritud tema enda elust hävituslenduri, spiooni ja ajakirjanikuna.

Forsyth sai tuttavaks mitmete palgasõduritega, kes õpetasid talle enda ärisaladusi, mida Forsyth kasutas enda tuntuima romaani "Šaakali päev" (1971) kirjutamisel, mis valmis tal kõigest 35 päevaga. Romaanist sai Forsythi stiili firmamärk. Ta sidus oma lugude rääkimisel tihti omavahel tõsielu fakte ja fiktsiooni, päriselu nimesid ning sündmuseid. "Šaakali päevast" valmis 1973. aastal ka film, kus peaosas Edward Fox, eelmisel aastal ilmus lühisari koos Eddie Redmayne'iga peaosas.

Järgnesid romaanid "Odessa toimik", "Sõjakoerad", "Neljas protokoll", "Jumala rusikas" ja "Ikoon", mis ilmunud kõik ka eesti keeles. Kokku on Forsyth kirjutanud 18 romaani, kõik nad kirjutas ta kirjutusmasinal ja keeldus uurimistöö tegemiseks internetti kasutamast. Tema viimane spiooniromaan "Fox" (2018) rääkis iroonilisel kombel aga just häkkerist.