Elu hilisõhtul memuaare kirjutama hakanud teenekas teadlane ja arst Nikolai Pirogov (1810–1881) neid lõpetada ei jõudnudki. Õnneks said paberile Tartu ülikoolis professorite instituudis veedetud aastad, samuti laiem vaade meditsiini jaoks nii pöördelistele aegadele Euroopas, kui sõnas "arstiteadus" asuti tõepoolest rõhku panema teadusepoolele.

Tõlkija Ilona Martsoni saatesõnast saab rohkem teada nii Pirogovist, tema ajast kui ka memuaaride käekäigust.

Katkend
Nikolai Pirogov
"Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat"

Ükskord kuulsin ma tudengitelt, et Charités võib mõnikord viibida surnukehade lahtilõikamise juures; samuti näidati mulle paika, kus need lahtilõikamised toimuvad. Ma asusin teele, jõudsin kohale ega uskunud oma silmi.

Väikeses toas, kuhu mahub kaks lauda, lebab mõlemal paar-kolm surnukeha, ja ühe laua juures näen ma seismas naist, kuivetut, tanuga, vakstust põlle ja samast materjalist kätistega, kes ülikiiresti ja osavalt ühe surnukeha teise järel lahti lõikab. Tookord oli ennenägematu ja senikuulmatu, et naised pühendaksid ennast anatoomiaga tegelemisele; nähes, et mind ära ei aeta ja et peale minu pole ühtegi tudengit, astusin ma huvitava daami juurde ja kummardusin piisavalt aupaklikult.

"Wünschen Sie was von mir?"¹ pärib ta minult.

"Ma tahaksin viibida surnukehade lahtilõikamise juures," vastan.

"Mis siis ikka. Tulge kas või iga päev; peale minu ei ole neid keegi siiani lahti lõiganud. Professor Froriep määrati oma postile alles hiljuti."

"Aga ülejäänud Charité kliinikumi professorid?"

"Mis te nüüd! Kas nad siis sellest tööst midagi jagavad? Näe, alles eile ei uskunud keegi mind, et ühe surnukeha lahtilõikusel leian ma rinna seest hiigelsuure ^eksudaadi2, aga miili kaugusele oli paista, et terve rinnapool oli välja veninud. Ma siis näitasin neile."

"Kas ma tohiksin küsida, kuidas on teie nimi?"

"Olen madame Vogelsang."

"Niisiis, madame Vogelsang, kas te võiksite mulle pakkuda surnukehade peal harjutamise võimalust?"

"Miks ka mitte. Minu juures on mõnikord käinud väljamaalasi ja ma näitasin neile operatsioone surnukehadel. Mul on selle tarvis kirurgiariistad."

"Siis olge nii kena ja öelge oma tingimused," kohmetusin mina.

"Minu hinnaks on üks taaler terve surnukeha eest; siis saate te sellel teha, mis operatsioone aga soovite, ja 15 Silbergroschen'it jäsemetel arterite kinnisidumise eest ja liigeste ekstirpeerimise eest, kuid tingimusel, et ei tekita mingeid ribasid (see tähendab, ei lõika liigesest eraldatud elundit täiesti ära)..."

Kaup koos. Ma annan käsirahaks kolm taalrit. Päevad ja kellaajad määrab madame Vogelsang iga kord õhtupoolikuti; ta kas saadab käskjala või ütleb Rusti kliinikus ise.

Madame Vogelsang – see huvitav isik oli kõigepealt olnud ämmaemand, aga seejärel pühendanud, nagu ta väitis, armastusest kunsti vastu, ennast anatoomiale ja oli seda südilt tundma õppinud. Ekstirpeerida liiges kõigi reeglite järgi, leida surnukehal arter – see oli madame Vogelsangi käes käkitegu.

Tol ajal toimusid eksamid Berliinis, see oli kõigi Preisi kuningriigi arstide "rendez-vous", ja neist igaüks pidi niinimetatud riigieksamil (Staatsexamen) demonstreerima eksamineerijate ees rinna- ja kõhuõõne sisemust in situ³.

Just see eksam in situ sundiski eksaminande kasutama madame Vogelsangi anatoomia-alaseid teadmisi.

Ta oli saavutanud täiuse rinna- ja kõhuõõne sisemuse, samuti aju ja koljupõhimiku selgitamises ja näitlikus määratlemises.

Keegi ei käinud mu juures nii tihti kui madame Vogelsang. Nii hommikul vara kui õhtul hilja tuli ta minu juurde, käes mingi preparaat või tuues teate eelseisvast harjutusest surnukehal Charités.

Ma ei teadnud ühtegi naisenägu, mis oleks olnud veel vähem ilus ja veel enam originaalne kui madame Vogelsangi füsiognoomia. Juba üle neljakümne, peas takkudega sarnanevad juuksed, nägu kuivetu, sügavatest vagudest küntud, kuid ebatavaliselt elav, meenutas madame Vogelsang kangesti vilgast, krapsakat pärdikut.

Kuid ta pakkus mulle harjutamiseks välja mitusada surnukeha, ja sellepärast oli see inimene mulle kallis.

¹ Kas te soovite midagi? (Saksa k.)

² Eksudaat – põletiku puhul läbi veresoonte seina väljuv vereplasma.

³ In situ – (õiges, algses) asendis; kohal; kohapeal (ladina k).