Näitusel "Õitsemise mõistatus" on kunstnik võtnud vaatluse alla kasvamise, õitsemise ja lagunemise müsteeriumi, süvenedes lillekimbu anatoomiasse. Sellest võib võrsuda rusikas käsi või plahvatuse tulepilv, vaevuaimatav inimpea või hoopiski lill lilles – nagu lõpmatuse pettepilt vastastikku asetatud peeglites.

Kord moodustavad varred skeleti, mida lehed ja õied katavad taimse ihuna, siis näib umbrohi võtvat võimust ning kasvamise pidurdamatu hoog katab lillede õrnemad osad. Mõnel maalil paistab tühjus janunevat lillede järele, mis alles hakkavad värvilises kaoses kuju võtma.

Vano Allsalu käsitluses kohtub analüütiline poeetilisega, pintslitõmmete risoomsed struktuurid moodustavad maalilise kompostikihi, millest võrsuvad värvid ja kujundid lõimuvad looduslike ja kultuuriliste vihjetega.

"Lilled tekitavad vastakaid mõtteid ja sügavaid tundeid. Ebaõiglane oleks näha neis vaid kaunistust või kombetäidet – või taimedes üksnes tarbimisväärtust. Lillede keel ja tähendus ulatub üle aegade ja kultuuride, rituaalsest pidulikkusest sügavalt isiklikuni," ütles Allsalu ise.

Näitus on avatud 4. oktoobrini.