Õpilasi on klassides liiga palju ja nad ei oska ei lugeda ega kirjutada; õpetajad upuvad paberitesse, mida haridusbürokraadid aina juurde tekitavad, kuid kaebustele vastatakse vaid soovitusega "Raskused on selleks, et neid võita". Kas väljavõte mõnest tänapäevasest arvamustekstist? Ei, see on 60 aasta tagune romaan elust ühes tavalises New Yorgi keskkoolis.

Autor Bel Kaufman (1911–2014) ammutas selle kirjutamiseks ainest oma kogemustest inglise keele õpetajana. Tema terav silm ja keel tegid sellest menuki, mis on siiani mõnuga loetav. Ilmumise ajal tõsteti esile raamatu uudset kollaažilikku kompositsiooni: sellest leiab õpilaste kirjandikatkeid, ülevoolavas kantseliidis ringkirju, õpetajate sisepostiga vahetatud sõnumeid ja muudki. Henno Rajandi on seda kirjusust tõlkides vahetanud registreid suure osavusega.

Katkend
Bel Kaufman
"Allakäigutrepist üles"
Tõlkinud Henno Rajandi

24. Parempoolsest sahtlist

Ruum 304

Teema: koduülesanded

Ma tean, et koduülesanded on tähtsad meie hea olule, ja ma tegin need ära, aga teel kooli ma astusin kaklusse ühe poisiga ja see viskas need solgi rentslisse.

Mu koer näris need katki.

Ma ei teadnud, et need teha olid.

Ma jäin metroos magama, sest ma olin öö otsa üleval, tehes koduülesandeid, ja kui ma oma jaamas ärkasin, jooksin kohe uksest välja, et mitte hilineda, ja jätsin need vagunisse pingile.

Kass näris need katki ja ei olnud aega seda uuesti teha.

Miks ma seda ei teinud. Te nõuate meilt kodulektüüri ja see ei meeldi mulle, sest ma pean siis minema raamatukokku ja võtma raamatu lugeda. Mul läheb kaks kuud või rohkem, et seda läbi lugeda ja ma pean selle eest veel maksma ka. See pole minu tasku suhtes õiglane, ha-ha! Sel ajal kui ma raamatut pean lugema, võiksin parem televiisorit vaadata või niisama nalja teha või piljardit mängida.

Kui ma ülesannet üles märkisin, sai pastakas tühjaks.

Ma pidin prantsuse keelt tegema ja inglise keele jaoks ei jäänud aega.

Ma tegin ära, aga jätsin kogemata koju.

Kui õpetaja tahab midagi teada, miks ta siis ise järele ei vaata ja sunnib meid, õpilasi, seda tegema. Meile on kasulikum teda kuulata, lõppude lõpuks on ju tema õpetaja.

Beebi ajas sellele piima peale.

Mu vend võttis "minu" kodutöö "enda" oma asemel kaasa.

Ma käin pärast kooli tööl nad lasid mu alles kell kaksteist koju.

Raamatust oli see leht puudu.

Kuigi ma tõin õige puudumistõendi, ei arvestanud ta seda. Seepärast ongi mul õppimata.

Ma pidin kolme jõmpsika järele vaatama, sest ema on haiglas.

Ma kaotasin raamatu ära, alles praegu leidsin üles.

Onu kolis meile ja nüüd pole kodus kuskil ruumi ja ma pean magama esikus ja ei saa köögilaua taga õppida.

Keegi varastas ära.

Ma olin haige ja ma pidin voodisse heitma.

Mis kodutöö?

Mu koer kusi sinna peale.