Täiendatud: Mark Soosaar unistab Läänemere kunstipargist Pärnus ({{commentsTotal}})

{{1384530426000 | amCalendar}}
Arhitektuurivõistulse žürii
Arhitektuurivõistulse žürii Autor/allikas: Pärnu Uue Kunsti Muuseum

Reedel, 15. novembril kuulutati Uue Kunsti Muuseumis välja Läänemere Kunstipargi arhitektuurivõistluse võidutööd. Ideekonkursi korraldaja on SA Uue Kunsti Muuseum koostöös Pärnu Linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga.

Seekord avaldati auhinnatud tööde märgusõnad tähestikulises järjekorras, milleks on KGAMMP, LANDMARK, TUUTUTAMA, VAIAVÄLI, VEEMAAILM ja WELCOMING FORTIFICATION.
Ideekonkursi võistlustööde lõplik paremusjärjestus koos autorite avalikustamisega toimub auhinnatseremoonial Uue Kunsti Muuseumis detsembri alguses. Sündmuse täpne kuupäev ja kellaaeg avalikustatakse peagi.
Võistluse preemiafondi suurus on 12 000 €. Peapreemia on 5000€ ja see on pärit Kultuurkapitalist. Teine koht 3000€, kolmas koht 2000€ ja kaks ergutuspreemiat à 1000€ tulevad Pärnu linnalt.
Kokku finantseeris Pärnu linn auhinnafondi 7000€ ulatuses. Mark Soosaare sõnul tulid konkursi muud korralduskulud Hasartmängumaksu nõukogult ja erakapitalilt.

On selge, et kui see suurepärane idee teoks saab, hakkab tarvis minema otsustavalt suuremaid summasid. Kes grandioosse uue kultuuriobjekti finantseerimise eest vastuse võtab – linn, riik või keegi kolmas – pole praegu veel päris selge.

Küsimusele, millal on plaan parki rajama hakata ja kes seda finantseerib, vastas Mark Soosaar: „Siis, kui avanevad Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperioodi vahendid. Iga riik ehitab ise oma paviljoni, meie poolt on ujuvalused ja kaldal paiknev peahoone. Pargi käigushoidmist. hakkab korraldama ja finantseerima SA Uue Kunsti Muuseum ja Pärnu linn kui kunstisadama peremehed.“

„Linna reaalne panus hetkel on osa arhitektuurivõistluse auhinnarahast. Muus osas on kõik praegu veel idee tasandil,“ kommenteeris Pärnu Linnavalitsuse haridus-ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomson. „Konkreetset, seda objekti puudutavat eelkokkulepet linnapoolse finantseeringu osas veel ei ole. Tavapäraselt on omaosalus EL fondidest vahendite taotlemisel 15%. Linnapoolne visioon pargi käigushoidmiseks on: iga riik hoiab oma paviljoni ise käigus, Eestile ja Pärnule jääks praeguse nägemuse kohaselt peamaja ülalpidamine.“

Rahvusvaheline arhitektuurivõistlus kuulutati välja 1. juulil. Konkursi ja ühtlasi ka Läänemere kunstipargi loomise eesmärk on ehitada linnasüdamesse üheksa riigi ujuvpaviljonid, kus hakatakse eksponeerima Läänemere-äärsete rahvaste kunsti, arhitektuuri, filmi ja ka rahvakultuuri.

Kokku laekus 73 võistlustööd 21 riigist üle maailma. "On üllatav, et suures maailmas vähetuntud Pärnule on valmis oma nägemusi pakkuma arhitektid nii kaugetest riikidest nagu Austraalia, Brasiilia, Jaapan, Korea, Iraan, USA. Ka Euroopa väga tugevad arhitektuurimaad Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ning Soome on võistlusel esindatud,“ lausus Pärnu Uue Kunsti Muuseumi kuraator Mark Soosaar.

Rahvusvaheline žürii töötas koosseisus Edward Lucie-Smith (London, kunstiteadlane), Kim Utzon (Kopenhaagen, arhitekt), Ilmar Reepalu (Malmö, arhitekt), Pekka Vapaavuori (Turku, arhitekt), Indrek Näkk (Eesti Arhitektide Liit), Jaak Huimerind (Eesti Arhitektide Liit), Mark Soosaar (Uue Kunsti Muuseum), Karri Tiigisoon (Pärnu linnaarhitekt), Toomas Kivimägi (Pärnu linnapea).

Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon hindab Läänemere kunstipargi arhitektuurivõistlust positiivseks nii arhitektuurielu elavdamise seisukohalt kui ka mitmest muust aspektist. „Sellega seoses on taas tähelepanu kesklinnal ja Pärnul kui jõelinnal. Täna ei ole ju linna keskus veel jõe äärde jõudnud. Hetkel on selle asukoht kehtivas üldplaneeringus pargiala (Üldmaa). Iseenesest olen seda meelt, et kavandatav funktsioon koos vajaliku hoonestusega on sinna sobiv.“

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on eksponeeritud kõik võistlusele saadetud ideekavandid ning need jäävad uudistajatele vaatamiseks kuni 22. novembrini.

Allikas: Pärnu Uue Kunsti Muuseum, Arhitektide Liit, Pärnu Linnavalitsus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: