Täiendatud: Mark Soosaar unistab Läänemere kunstipargist Pärnus ({{commentsTotal}})

{{1384530426000 | amCalendar}}
Arhitektuurivõistulse žürii
Arhitektuurivõistulse žürii Autor/allikas: Pärnu Uue Kunsti Muuseum

Reedel, 15. novembril kuulutati Uue Kunsti Muuseumis välja Läänemere Kunstipargi arhitektuurivõistluse võidutööd. Ideekonkursi korraldaja on SA Uue Kunsti Muuseum koostöös Pärnu Linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga.

Seekord avaldati auhinnatud tööde märgusõnad tähestikulises järjekorras, milleks on KGAMMP, LANDMARK, TUUTUTAMA, VAIAVÄLI, VEEMAAILM ja WELCOMING FORTIFICATION.
Ideekonkursi võistlustööde lõplik paremusjärjestus koos autorite avalikustamisega toimub auhinnatseremoonial Uue Kunsti Muuseumis detsembri alguses. Sündmuse täpne kuupäev ja kellaaeg avalikustatakse peagi.
Võistluse preemiafondi suurus on 12 000 €. Peapreemia on 5000€ ja see on pärit Kultuurkapitalist. Teine koht 3000€, kolmas koht 2000€ ja kaks ergutuspreemiat à 1000€ tulevad Pärnu linnalt.
Kokku finantseeris Pärnu linn auhinnafondi 7000€ ulatuses. Mark Soosaare sõnul tulid konkursi muud korralduskulud Hasartmängumaksu nõukogult ja erakapitalilt.

On selge, et kui see suurepärane idee teoks saab, hakkab tarvis minema otsustavalt suuremaid summasid. Kes grandioosse uue kultuuriobjekti finantseerimise eest vastuse võtab – linn, riik või keegi kolmas – pole praegu veel päris selge.

Küsimusele, millal on plaan parki rajama hakata ja kes seda finantseerib, vastas Mark Soosaar: „Siis, kui avanevad Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperioodi vahendid. Iga riik ehitab ise oma paviljoni, meie poolt on ujuvalused ja kaldal paiknev peahoone. Pargi käigushoidmist. hakkab korraldama ja finantseerima SA Uue Kunsti Muuseum ja Pärnu linn kui kunstisadama peremehed.“

„Linna reaalne panus hetkel on osa arhitektuurivõistluse auhinnarahast. Muus osas on kõik praegu veel idee tasandil,“ kommenteeris Pärnu Linnavalitsuse haridus-ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomson. „Konkreetset, seda objekti puudutavat eelkokkulepet linnapoolse finantseeringu osas veel ei ole. Tavapäraselt on omaosalus EL fondidest vahendite taotlemisel 15%. Linnapoolne visioon pargi käigushoidmiseks on: iga riik hoiab oma paviljoni ise käigus, Eestile ja Pärnule jääks praeguse nägemuse kohaselt peamaja ülalpidamine.“

Rahvusvaheline arhitektuurivõistlus kuulutati välja 1. juulil. Konkursi ja ühtlasi ka Läänemere kunstipargi loomise eesmärk on ehitada linnasüdamesse üheksa riigi ujuvpaviljonid, kus hakatakse eksponeerima Läänemere-äärsete rahvaste kunsti, arhitektuuri, filmi ja ka rahvakultuuri.

Kokku laekus 73 võistlustööd 21 riigist üle maailma. "On üllatav, et suures maailmas vähetuntud Pärnule on valmis oma nägemusi pakkuma arhitektid nii kaugetest riikidest nagu Austraalia, Brasiilia, Jaapan, Korea, Iraan, USA. Ka Euroopa väga tugevad arhitektuurimaad Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ning Soome on võistlusel esindatud,“ lausus Pärnu Uue Kunsti Muuseumi kuraator Mark Soosaar.

Rahvusvaheline žürii töötas koosseisus Edward Lucie-Smith (London, kunstiteadlane), Kim Utzon (Kopenhaagen, arhitekt), Ilmar Reepalu (Malmö, arhitekt), Pekka Vapaavuori (Turku, arhitekt), Indrek Näkk (Eesti Arhitektide Liit), Jaak Huimerind (Eesti Arhitektide Liit), Mark Soosaar (Uue Kunsti Muuseum), Karri Tiigisoon (Pärnu linnaarhitekt), Toomas Kivimägi (Pärnu linnapea).

Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon hindab Läänemere kunstipargi arhitektuurivõistlust positiivseks nii arhitektuurielu elavdamise seisukohalt kui ka mitmest muust aspektist. „Sellega seoses on taas tähelepanu kesklinnal ja Pärnul kui jõelinnal. Täna ei ole ju linna keskus veel jõe äärde jõudnud. Hetkel on selle asukoht kehtivas üldplaneeringus pargiala (Üldmaa). Iseenesest olen seda meelt, et kavandatav funktsioon koos vajaliku hoonestusega on sinna sobiv.“

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on eksponeeritud kõik võistlusele saadetud ideekavandid ning need jäävad uudistajatele vaatamiseks kuni 22. novembrini.

Allikas: Pärnu Uue Kunsti Muuseum, Arhitektide Liit, Pärnu Linnavalitsus



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: