Mitu ligudikku on väärt teie töö? ({{commentsTotal}})

Lisaks Visible Solutions OÜ telkidele paistavad ka Danilo Correale töö
Lisaks Visible Solutions OÜ telkidele paistavad ka Danilo Correale töö "Future in their Hands (Visible Hand)" ja Alain Bornaini "TOP 50" Autor/allikas: Steirischer Herbst

Anneli Porri analüüsib 20. septembrist kuni 1. detsembrini kestvat kunstnikerühma Visible Solutions OÜ esinemist Austrias Grazis toimuval kaasaegse kultuuri festivalil Steirischer Herbst.

See on massiivne kogu linna haarav kultuurisündmus, mis ühendab erinevaid kultuurivaldkondi ja püüab leida parimat väljendust kaasaegsele kultuurile nii sisulislelt kui ka vormiliselt. Tänaseni juba 40 aastat toimunud sügiseste pidunädalate käesoleva aasta kunstiosa kuraatorinäitus „Likviidsed varad: kapitali muundumise järelmites (Liquid Assets: In the Aftermath of the Transformation of Capital)“ on temaatiliselt ehk üks selle festivali ajaloo konkreetsemaid ja keskendub majanduskriisile, eelkõige aga kapitalistliku majanduse irratsionaalsusele, mikrovaadetele, mis aitavad näha kõigutamatus müüris ringkaitset murendavaid pragusid.

Näituse kuraatorid Katerina Gregos ja Luigi Fassi ei ole ilmselt võõrad: Gregose töö oli koos Cuauhtémok Medinaga eelmise aasta Manifesta 9 kaasaegse kunsti näitus „Restruktureerimise poeetika“ ja 2011. aasta Taani paviljoni rühmanäitus „Kõneained / Kõne olulisus (Speech Matters)“ Veneetsia biennaalil ning Luigi Fassi on muu hulgas kureerinud Helsinkis 5. Soome triennaali ja „Balti mütoloogiad“ 2007. aasta Praha biennaalil. Seega on mõlemad tugeva lavastajakäekirjaga, kelle kunstikontseptsioon sisaldab ehk rohkem ratsionaalsust ja informatiivsust kui maagiat ja usku, kunst on miski, mis toimub teabe tihendamise ja selge esteetilise väljenduse piiril.

Ka selle näituse „kunstiteosed ei otsi teed kättesaamatusse utoopiasse, vaid pigem kasutavad erinevaid metoodikaid, et kriitiliselt lahata võimu maatrikseid, mida käitab neoliberaalne projekt,“ lubavad kuraatorid kataloogis. Näituse suurima probleemiga oleme silmitsi juba enne sisse astumist. Kujutledes finantsmaailma koorekihti sel näitusel, kuulen küsimust: „Ja siis? Mis sellest kasu on, et toote välja finantsmaailma endassesulgumist? Mis sellest kasu on, et paljastate, kuidas raha pole mitte vahend, vaid üksnes enesekeskne idée fixe? Kui teile kapitalism ei meeldi, siis mis on teie lahendus?“

Tõsi, lahendust ei ole, kuni otsime lahendust samas etteantud süsteemis. Mõnes mõttes ütlevad kuraatorid, et meil on võimalik ennast kapitalismi kõikehaaravusest vabastada end sellest lahti mõeldes. Mõtlemine ja visioneerimine aga ongi kunsti ülesanne. Ühelt poolt on kunst suurepärane teadmiste hankimise viis, aga ka teadmiste teistsuguste vaatenurkade ja ootamatute koosluste katsetamsise vorm.

„Ja siis?“ räägib pankur edasi, „Näitusel on jah sõna sõna vastu, aga reaalses maailmas on ju endiselt meie seadused? Mis te siis teete?“ – „Siis,“ vastab Visible Solutions OÜ „me teeme kunstiteoseid, nagu teie äri, reeglid on samad, ainult mehhanismid avatud. Jah, ka meie võime oma tööle määrata hinna, väärtuse ja põhjendada seda leiutatud tavadega.“

Asi, millele kuraatorid juhivad tähelepanu, on küsimus majanduse kuulumisest teaduste süsteemi. Üks viis näha alternatiive monetaristlikule metamajandusele on loobuda kinnistunud veendumusest, et mõõdetavad tulemused – ja raha hulga mõõtmine, õieti selle esitamise süsteem on kahtlemata alghariduse piires mõistetav – on ratsionaalsed ja järelikult põhjendatud. „Likviidsete varade“ näituselt selgub, et majandusel ei ole rohkem alust pidada end „kõvade“ teaduste hulka kuuluvaks kui käelugemisel, voodool või usul saatuse ettemääravasse jõudu. Ilmaennustamisest erinevad majandusalased prognoosid sedavõrd, kuivõrd on võimalik anda isetäituvaid ennustusi. Majandusprognooside sihtrühm, aga ka täideviija on irratsionaalselt toimiv inimene.

Mõned näited, kuidas kunstnikud materjali kasutavad. Iiri kunstnikepaar Kennedy Browne uuris kaasaegset geeniusemüüti, mille keskne kangelane on Silicon Valley kõrgtehnoloogilise kapitalismi imelaps. Nad võtsid Bob Noyce’i, Bill Gatesi, Steve Jobsi jt autobiograafiad ja sulatasid  need üheks, keskendudes eelkõige tulevaste ärimeeste poisipõlvele. Kokku tuleb loona midagi väga sarnast tuntud kunstikumüütidele: raske lapsepõlv, vanemliku hoole puudumine, erakordsete võimete varased avaldused, mille avastab hoopis keegi võõras heategija jne. See on nukker lugu, mis ühelt poolt paneb kaasa tundma finantsmaailma heerostele nende raske lapsepõlve pärast ja sõidab „ajalehepoisist miljonäriks“-klišeel, teisest küljest aga teeb meid endid vabatahtlikult rahasüsteemi pantvangiks, ülistades seda ettemääratusega valitud ja seega kukutamatut seltskonda, kes omab enamust maailma jõukusest.

Töö emotsioonidega oli keskne ka Marianne Flotroni videos, kes pruukis igapäevase meediavooga suhestumiseks „rõhutute teatri“ (Theatre of Oppressed) tehnikaid. 1960. aastatel lõi Augusto Boal Brasiilias meetodi, kuidas dekonstrueerivalt lugeda ajalehes ilmuvaid tekste kontekstist väljas, et uudse dialoogi asetamise, emotsioonide lisamise või muu lugemistehnikaga paljastada teksti sisemine retoorika ja ka publiku vastupanu sellele. Flotroni workshopi keskmes olid majanduskriisi kajastavad artiklid, mida erinevate elualade esindajad improvisatsiooni käigus etendasid. Teated, mida võtame igapäevaselt vastu tüdimuse, tõrjuva ükskõiksuse või blaseerumusega, muutusid nähtavalt ebavõrdsuse, vägivaldsuse ja rõhumise tööriistadeks, kui neile anti emotsionaalne ja tavapäratu tõlgendus.

Visible Solutions: ligudik, väärtusmõõdik ja kunstiteos, mis koosneb ainult iseenda väärtusest

Visible Solutions OÜlt tellis Steirischer herbst „Voolavate varade“ näitusele uue teose, mille kohta ütlevad autorid, et selle valmistamisel on muu hulgas kasutataud matemaatikat ja inimrasva. Mis on selle ülesanne näitusetervikus? Lühidalt ja ilma tarbetu tagasihoidlikkuseta on Visble Solutionsi töö näitusel alustrajavas rollis. Kui suurem osa üljäänud teoseid tegelesid konkreetsete juhtumiuuringutega, siis VS küsib, mis on kaasaegse kapitalistliku süsteemi all: mis on väärtus? Kuidas väärtus tekkib? Kuidas me seda näeme? Kui me väärtust ei näe, kas usk sellesse on ratsionaalne?

„Ligudik, väärtusmõõdik ja kunstiteos, mis koosneb ainult iseenda väärtusest“ on kolmest kollasest telgist koosnev narratiiv, milles igaühe peenel tammelaudadest põrandal seisab ühel rattal balansseeriv postament koos telgi sisu tutvustava tekstiga, postamendil omakorda telgi kuju kordav klaaskuppel, mille all väärtuslik objekt. Telgikuplite tipus aga neoontorudest spetsiaalselt disainitud sümbolid, mis viitavad samuti telgi sisule: L on ligudik, VM väärtusmõõdik ja Av üksnes oma väärtusest koosnev kunstiteos. Tervikuna on selle teose väärtus on aga sündinud tavalisest keerulisemas spetsialistide töö süsteemis. Telkide valmimist aitas korraldada Valge Kuup, oma professionaalse töö panuse andsid klaasikunstnik Caspar Sild, ehtekunstnik Birgit Skolimowski, matemaatik Jaan Priisalu, elektroonik Ahti Põlder, graafika ja sümbolid kujundasid Margo Niit ja Koit Randmäe.

Et rääkida väärtusest, lõi VS eraldi ühiku, mis vastab ühes kilogrammis inimrasvas sisalduvale energiale ja andis sellele nimeks ligudik. Neologism „ligudik“ on korraga nii varade likviidsus kui ka näituse pealkirja ’liquid’, ’liquid’ aga ei ole mitte ainult likviidne, vaid ka korraga Visible Solutionsi telgis olev kuldne voolav, poolhangunud rafineeritud inimrasv. Paratamatult vormub keelel ka sõna „lige“, kui mõelda selle olluse täpsematele arvatavatele omadustele.

Seega on töö hind seotud töö tegija kulutatud energiaga, üks ligudik võrdub 37,8 MJ. Ligudik on universaalne ja inimtööga seotud ühik, millel on aga oma ideoloogiline kaldenurk. Esiteks, ligudik ei toeta intellektuaalset tööd, kuna teatavasti toimib aju glükoosi küttel ja rasvas talletatud energia jääb kättesaamatuks. Teiseks saame vaadata eraldi rasvatootmisringi, mille tagamisega tegeleb toiduainetööstus ning mille käivitaja on kasumlik tootmine kombinatsioonis ebavõrdsusega: toiduainetööstus kasutab hinna alandamiseks odavamaid koostisaineid (glükoosi-fruktoosisiirup, taimerasvad jm), mis „tulevad vastu“ vaesusriskis elavatele peredele, kes aga omakorda satuvad rasvujate riskirühma, mis omakorda mõjub eluiga lühendavalt.

Teine telk on väärtusmõõdiku päralt. Kahe tablooga elektrooniline seade näitab reaalajas teose väärtust nii ligudikes kui ka eurodes. 22. novembril võrdus nähtamatu teos 19 076 ligudiku ehk 29 834,90 euroga, 150 aasta pärat on aga tegemist hinnalisima kunstiteosega maailmas. Kuidas seda võib väita? Nimelt tugineb väärtuse kasv vastuvaidlematule ja ratsionaalsele matemaatilisele valemile, nagu meie intressid pangas, maksud ja muu, mille vääramatut olemasolu ja summat põhjendab üks seadusena esitatud matemaatiline lause. Kusjuures VSi kasutataval matemaatilisel valemil on omaette esteetika ka väljaspool matemaatilist keelt, see sisaldab  nii metsalise arvu kui ka konstanti Φ, mis matemaatikast väljaspool muutub nii oluliseks kunstimaailma töö tasustamise fee’ks.

Viimane telk sisaldab ainult oma väärtusest koosnevat teost. Seega on kuppel postamendil tühi. Siin avaldub Visible Solutionsile firmakäekirjaks kujunenud vastuolulisus: ehkki kunstiteos koosneb iseenda väärtusest, on kunstnikud pühendanud nii aega kui oskusi, et anda oma kontseptsiooniüksusele lihvitud ja esteetiliselt läbitöötatud vorm, silmnähtav ja käega katsutav, silutud õmbluste, tammelaudade ja nahkrihmadega. Kuigi nali laadis „kunstiteost ei ole näha, sest see koosneb ainult iseenda väärtusest, mida – muide – ei ole näha, kuna väärtus on ainult vaataja peas“ äratab mälestusi varasemast kunstiajaloost, kus kunstnikud on püüdnud luua ja turustada immateriaalseid teoseid, siis teostus näitab, et VS on väga kaugel 1960. aastate kontseptualismist ja minimalismist. Selleks, et vaataja jõuaks viimase telgini, milles olev klaaskuppel katab eimidagit ehk vaataja ideed väärtusest, on nad püsti pannud terve rändtsirkuse.

Esteetiliste allusioonide peen mäng on oluline: telgid on tõepoolest korraga nii tsirkuse atribuut – tulge vaadake kurioosumit, trikki, silmamoondamist – kui ka religioossele maailmale viitavad pühamukuplid. Arhitektuur toimib märgina, selleks, et me usuksime oblaadi muutumist Kristuse ihuks, on vaja tervet kirikut, selleks, et me usuksime paberi ja bittide-baitide muutumist reaalseks väärtuseks, on vaja tervet pangasüsteemi, mis toodaks iseennast ja sellega kaasnevat usku. Ja kes väidab, et keiser on alasti, et mingit kunstiteost ei ole, veel vähem väärtust, teeb selle töö lihtsalt katki – ühtäkki nii käeulatuses olnud reaalne rahasumma lakkab olemast.

Toimetaja: Mari Kartau



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: