Pühakojast on saanud nii Eesti kui Venemaa muusikutele tähendusrikas kontserdipaik.

4. jaanuaril esines Sankt Peterburgi jõulufestivali „Gratulari“ avakontserdiga Jaani kirikus meie käsikellade ansambel Campanelli Tallinna Nõmme kultuurikeskusest, mis tegutseb Inna Lai kunstilisel juhtimisel.

„Gratulari“ kavas olid seejärel 5. jaanuaril veel Jekaterinburgi keskaja muusika ansambli Flos Florum kontsertetendus „Gooti jõulud“ ning 7. jaanuaril Maria Teatri orkestri solistide kontsert pealkirja all „Ave Maria“.

8. jaanuaril andis Peterburi Jaani kirikus soolokontserdi Eesti akordionivirtuoos Henn Rebane. Ka tema kontsert „Meisterlik akordion“ kuulus Neevalinna jõulufestivali programmi.

Eesti muusikute esinemised on hästi reklaamitud, meie interpreedid kenasti tutvustatud ja ka vastu võetud. Mõnelegi kontserdile kirikus on vaba sissepääs, või siis tehakse annetusi.

Laupäeva, 11. jaanuari pärastlõunal saab Jaani kirikus teoks taas üks Eesti muusikute ja meie muusika kontsert: esinema tulevad meil 2012. aasta kammerkooride konkursi võitnud segakoor Huik ja G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli keelpilliorkester. Kesksena on kavas Tõnu Kõrvitsa ulatuslik tsükliline teos „Kreegi vihik“, mida on ette kantud juba mitmel maal, samuti mängitakse oma õpilaste Johanna Kivimägi ja Rael Kõivu lugusid. Kontserti dirigeerib Kaspar Mänd.

Neli järgmist kava sisutavad Jaani kirikus vene muusikud. 11. jaanuari õhtul toimub rahvusvaheliste konkursside laureaatide heategevuslik kontsert, 15. jaanuaril Juri Semjonovi sisuka klassikakavaga oreliõhtu, 18. jaanuari laupäevaõhtu sisustavad kolm vanamuusikaansamblit varajase tantsumuusikaga karnevalidelt ning 25. jaanuaril toimub Moskva pianistide klaveriõhtu.

31. jaanuaril läheb Peterburi Jaani kirikusse laulma aga Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline naiskoor Aivar Leštšinski ja Jana Perensi juhatusel. Koor tuli 2013. aasta juunis tagasi Soomest festivali „Tampereen Sävel“ konkursilt kahe kuldmedaliga.

Etteruttavalt tahaks Jaani kiriku programmist teatada 21. märtsil toimuvat Georg Otsale pühendatud mälestuskontserti vene muusikutelt pealkirja all „Meenutades Georg Otsa“ tema sünniaastapäeval, kus peategelaseks on Maria Teatri solist bariton Vladimir Samsonov.

Ei raatsiks aga jagamata jätta Campanelli muljeid äsjaselt esinemiselt Peterburis.

Inna Lai meenutab 4. jaanuari kontserdi kohta:

„Meie ansambel esines Jaani kirikus nüüd kolmandat korda. Kuna käsikellamängijad on meil samas ka Campanelli kammerkoori lauljad, siis valmistume laulupeoks, aga siiski ühe laulu laulsime ka Peterburis. Eesti muusikat sellel aastal meil kavas kahjuks ei olnud, aga eelmistel küll, nt Liis Viira või Raimond Valgre palad. „Gratulari“ on jõulufestival, panustasime jõulumuusikale ja tutvustasime uut huvitavat loomingut, mida maailmas kelladele kirjutatud ja seatud.

Meie kontsertidel on alati väga palju rahvast, see on täiesti uskumatu. Oli inimesi, kes on kõigil meie kolmel kontserdil käinud. Esimese kontserdi tegime me 2011. aastal ja siis jäime jänni sellega, et rahvas muudkui nõudis lisalugusid, aga need said meil lihtsalt ükskord otsa, sest me ei võtnud kõiki noote kaasa. Sellel aastal me sellist viga enam ei teinud ja võtsime absoluutselt kõik kaasa, isegi kellapuu (lihtsalt igaks juhuks) ja läkski vaja. Korraldajad küsisid üks tund enne kontserti, et rahvast on nii palju ja huvi suur, et äkki teeme kaheosalise kontserdi. Nõustusime, meil jäi täpselt 15 minutit, et noodid järjekorda panna, sest siis tuli publik saali.

Vaheajal hakkas publik juba küsima, kas te seda lugu mängite ja seda teist ja kolmandat ka? Üks mängija ei saanudki vaheajal lavalt maha, sest keegi publikust midagi küsis ja ta vastas ja siis tormas rahvas lava ette ja kõik tahtsid midagi küsida. Samuti käis publik meie CD-le autogramme palumas. Kontsert kestis 2,5 tundi, ikka kostis braavo-hüüdeid, rahvas aplodeeris püsti seistes, austuseavalduseks tuli üks härra dirigendi kätt suudlema! No mida veel tahta, me oleme veel siiamaani eufoorias. Järgmise aasta kontserdikuupäev on juba paigas.

Kontserdipublikust veel nii palju, et kohal oli palju turiste ka mujalt, paljudest erinevatest Venemaa linnadest. Lisaks ansamblimängule mängisin kelladel ka soololugusid, Aram Hatšaturjani „Mõõkade tantsu“ nõudis publik ka. Ja kõige lõpuks, kui olime publikuga hüvasti jätnud, tuli natukese aja pärast üks abielupaar tagasi suure lillekimbuga ja ulatas selle mulle, öeldes, et ei suutnud niimoodi lihtsalt kontserdilt ära minna. Eks see on näide, kuidas vene publik meeldivaid esinejaid kohtleb.“

VAATA VIDEOT: