Valdur Mikita: eestlane on metsaserva rahvas, piiripealne
"Ööülikooli rännakud" viivad semiootiku ja kirjaniku Valdur Mikita poole ning Välgi metsa.
Nii palju inimhingi pole Valduriga üheskoos tema enda sõnul metsas varem käinudki - küll on Valdur varem kohanud metsseakarja. Ja see oli päris hirmutav ja põhjusega - metssiga võib oma kihvadega inimest rünnates isegi tappa.
Valdur arvab, et eestlane pole metsarahvas, vaid metsaserva rahvas. Eestlane seisab selg metsa poole põllul või mere ääres ja häälestub piiripeale.
Aga ega mets polegi inimesele sobiv keskkond, inimene ongi pärit savannist. Me armastame parke, nendib bioloog Kristjan Piirimäe.
Küll aga tõmbab eestlast, kes küll peamiselt elab linnas, juba kevadel maale, looduse rüppe - me elame justkui kahe maailma vahel, paralleelmaailmas edasi.
Metsast ja mõtlemisest peab Valdur Mikita lõpuks ka loengu. Muuseas ka enda veidratest tajuelamustest ja peegelsünesteesiast. Ja kuidas mets aitab mõtelda. Ja miks peaks iseendaga vahel kõvasti rääkima. Ning vahel ka oma keelt looma.
Mets on meil olemas iseenesest ja tänu metsale oleme lähemal maagilisele.
Kas Valdur Mikita on hoopis Eesti kõige ohtlikum ketser?
Kui ründab ühtset keelt, mis on meile püha ja kutsub justkui igaühe oma keele loomele.
Valdur ütleb, et maailma päästab perifeeria - nõnda ütles juba Juri Lotman, juudi müstik.
Toimetaja: Tõnu Pedaru
Allikas: ETV2