Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Neljapäeval avatakse Tallinna XVI Graafikatriennaal

 Ferdinand Ahm Krag,
Ferdinand Ahm Krag, "Habitat ‘0’", 2013 Autor/allikas: triennial.ee

"Kirjaoskus – kirjaoskamatus". Tallinna XVI Graafikatriennaal
KUMU 5. korrus, kaasaegse kunsti galerii, 07.veebruar – 01. juuni 2014

20. sajandi algusega võrreldes on kirjaoskuse (literacy) mõiste saanud tänapäeval uue tähenduse. Kui toona tähendas see ennekõike lugemis-ja kirjutamisoskust, siis tänapäeval räägitakse mitmest erinevast kirjaoskusest, teisest ehk digitaalsest kirjaoskusest, aga ka funktsionaalsest, matemaatilisest, loodusteaduslikust ja meedia-kirjaoskusest.

Üks kirjaoskuse tahke on kahtlemata ka visuaalne kirjaoskus.
Tallinna Graafikatriennaali projekt LITERACY – ILLITERACY / KIRJAOSKUS – KIRJAOSKAMATUS jätkab tegutsemist sel vanal teemal, eesmärgiga leida graafikameedia uusi arengustsenaariume olukorras, kus meediumispetsiifilisest kunstist on kaasajal saanud problemaatiline nähtus.
Kui kunsti ei eristata enam formaalsete tunnuste põhjal ja graafika näol on tegemist kunstiajaloolise diskursusega, võib küsida, kas mingid osad traditsioonist on suutnud ajale vastu panna, kuidas neisse suhtuda ja neid ringlusesse tõmmata?
Klassikaline kunstitraditsioon ja eksperimenteeriv kaasaegne kunst lähtuvad eri tasanditelt. Traditsiooniline kunst püüab vaatamata originaalsetele lahendustele ja ajutisele reeglite rikkumisele kinnistada tavavaataja jaoks arusaadavaid ja juba kinnistunud struktuure, vastandudes kehtestatud seadustele ainult selleks, et neid taaskinnistada.
Kaasaegne eksperimenteeriv kunst, vastupidi, loeb oma peamiseks ülesandeks reeglite teadlikku rikkumist, tõmbab sel eesmärgil kriisi kaasa traditsioonilisi käsitlusi, mida kasutab sihiga neid moonutada.
LITERACY – ILLITERACY / KIRJAOSKUS – KIRJAOSKAMATUS on "project in progress", avatud projekt, mänguliste situatsioonide kogum, mis sümboolselt stardib ammuilma modelleeritud "kunstnik-tekst" platvormilt. Tekst võib olla kirjalik, ent laiemas tähenduses peaksime silmas recycling-suhet, milles interpreteeritakse pildimaterjali ja erinevaid visuaale.
Meie projektis astub kunstnik tõlgendaja–interpreteerija-dekonstrueerija rolli, ülesandega leida uusi tahke materjali organiseerimiseks. Kirjaoskuse-kirjaoskamatuse liikumisruum hargneb mitmete tuttavate mõistete väljal nagu näiteks translation, interpretation.
Kunstnik võib soovi korral esineda kirjaoskuse mõiste dekonstreerijana, kes juba stardihetkel lähtub positsioonist, kuhu on sisse kirjutatud eksimine.
Meie projekti pealkiri vihjab tahtmatult mingi eelneva teksti olemasolule ja selle tõlgendusprotsessile, mille teostajaks on kunstnik. Kunstniku – tõlgendaja roll seisneks eri distsipliinide sees toimuvate ümberasetuste algatamises.
Projekti algusjärgus pakume välja lihtsaid suhestumisi, mis algavad küsimusega "Kuidas lugeda...?" Kuidas lugeda näiteks ajalooraamatuid, ajalehte, kokaraamatut?
Kunstnik määratleb oma interpretatsiooni objekti iseseisvalt, ta võib valida lugemise-tõlkimise konstruktiivse kontseptsiooni (mitte segi ajada illustreerimisega).
Lugemisoskusesse saab integreerida tõlkimise mõiste. Tõlkimine interpretatsiooni uute lähtekohtade kujundajana, tõlkimine teksti võõraks muutjana, dekonstruktiivne lugemise ja tõlgendamise protsess. Sõnumi mõistmiseks on tänapäeval vaja kirjaoskust kõige laiemas mõistes.
Teema LITERACY – ILLITERACY / KIRJAOSKUS – KIRJAOSKAMATUS lubab kaasata projekti kunstnikke, kes soovivad tõlgendada või taas kasutusse võtta tekste, kujundeid, tüpograafilist materjali, tõlgendada joonistusi ja fotosid. Peame silmas nii vabagraafikuid kui graafilisi disinereid, samuti on teretulnud animatsioon ja joonistusi ning fotosid digitaliseeriv kunstnik, kelle tööprotsessi ilmub uusi interpretatsioone juba uue meedia võimaluste tõttu.
Meie teema soosib workshopi formaadi kasutamist. Näeme võimalust uuendada kirjaniku ja kunstniku vahelist koostööd, kus ühiselt sisenetakse lugemise, interpreteerimise ja tõlkimise temaatikasse. Digitaliseerimine-animeerimine võiks pakkuda huvi noortele kunstnikele.
Lisaks pöörame tähelepanu klassikaliste graafikatehnikate omandamisele, korraldame diskussioone nende väljendusvõimaluste piiride üle. Toimuvad graafilise disaini tööpajad, tegeleme oskusega kasutada kirja vahendina, kalligraafiaga.
Kõrvale ei jää ka ajakirjandus. Kunstnikele korraldatakse selleks kohtumisi angažeeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud kunstimeedia esindajatega, kes pühendaksid kunstnikke kunstimeedia saladustesse ja avaksid neile uusi kriitiliseks käsitluseks üleskutsuvaid teid meedia olemuse ja toimimise mõistmiseks.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Kumu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: