EFI talverahad jagatud, „Rehepapp“ jäi napilt ilma ({{commentsTotal}})

Eesti Filmi Instituut toetab talvise tootmis-toetuste vooruga kolme täispikka mängufilmi: Peeter Urbla "Apteeker Melchiori. Oleviste mõistatust", Margus Paju lastefilmi "Supilinna Salaselts" ja režissöör Anu Auna "Polaarpoissi"

Napilt jäi sellest voorust välja Rainer Sarneti "Rehepapp".

Kokku osales selles taotlusvoorus seitse mängufilmi, millest kolm põhinesid raamatutel, üks näidendil ning kolm olid originaalstsenaariumid. Seitsmest taotlejast neli olid debütandid. Lisaks filmi arengufaasile hindab instituut toetuste jagamisel ka üldist repertuaari.

PIRET TIBBO-HUDGINS, Eesti filmi Instituudi peaprodutsent: "Melchior on potentsiaalne suur rahvafilm, väga tugev rahvusvaheline projekt, see investeering, mida riik teeb sellesse filmi tuleb tagasi viiekordselt, "Supilinna Salaselts" on lastefilm, mida pole ka pikka aega teinud, laste seiklusfilm, mis leiab aset tartus ja kolmas film on väikese eelarveline debüütfilm "Polaarpoiss," noorte armastusfilm."

Kõigi seitsme tootmistaotluse esitanud mängufilmi eelarved teevad kokku 10 miljonit eurot, samal ajal on selle aasta mängufilmide eelarve instituudis vaid 1.5 miljonit eurot.

"Kuna meil on sihuke süsteem, et on ka eelmisest aastast teise etapi toetused olemas, siis meil on sel aastal ära jagada 568 000 eurot," selgitas Piret Tibbo-Hudgins

 

Rahastamisest ilma jäänud "Rehepapi" produtsent Katrin Kissa selgitas rasket situatsiooni mängufilmi tootmisprotsessis:" Aasta alguses esimesel kuul on selge, et kui me ei tahaks elada järgmise aasta arvelt, siis saaks Eestis toota ainult ühe filmi, see on päris keeruline olukord seda aasta alguses teada saada. Kes loodavad minna võttesse, siis ainus viis ongi minna välismaale ja loota rahad saada sealt, et sa tuled siia väikese pisku järgi, nö lõpetad oma finantsplaani siin, kus see peaks algama."

Sellest taotlusvoorust napilt välja jäänud mängufilm "Rehepapp" loodab kevadise taotlusvooru peale, et juba sügisel filmivõtetega alustada. Produtsent Katrin Kissa sõnul tuleb "Rehepapist" tõenäoliselt Poola, Saksa, Soome ja Eesti koostööfilm.

 

Toimetaja: Tõnu Pedaru

Allikas: uudised.err.ee



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: