Arvustus, Mihkel Truman: uuspsühhedeelia värskus
The Temples
“Sun Structures”
(Heavenly)
Inglismaa on meile järjekordse põneva bändi kuulata andnud. Kui möödunud aasta oktoobris ilmus The Templesi kolmas singel “Keep In The Dark”, küttis see ootused üles. Põnev lugu, põnev kõlapilt. Lisaks nostalgilised viited 1960ndate lõpu ja 1970. aastate psühhedeelsele rokile – kellele meenus The Doors, kellele The Beatles, kellele Pink Floyd jne. Nüüd tuleb öelda, et bänd on endale seatud ootused igati täitnud.
The Temples ja “Sun Structures” mõjub küll värskelt, kuid samas hea, vana ja tuttavana. Nagu näha, on psühhedeelsel rokil tänapäevalgimuusikamaailmas koht olemas. Aga asi pole kindlasti ainult selles. Esiteks on laulud puht muusikalises mõttes tugevad ja leidlikult lahendatud. Esineb nii huvitavaid, kuid loomulikke meloodiajärgnevusi kui ka põnevaid rütmifiguure. Rääkimata arvukatest taktimõõdu- ja tempovaheldustest. Kuulakem kas või lugusid “Keep In The Dark” või “Mesmerise” või “Colors To Life” – nad kõik on erinevad, kuid ometi on läbivalt tunda autorite helikeele ühtset joont, mis annavad tulemuseks meeldivalt tervikliku ja ühtlase albumi.
Muidugi võib öelda, et nii lugude kui bändi kõlapilt üldiselt on tuttav ja kuuldud juba kümneid aastaid tagasi, kui siiski pole The Templesi puhul pelgalt tegemist psühhedeelsete kümnendite tippbändide jäljendamisega. On tunda, et psühhedeelse rocki teetähised on läbi käidud ja läbi seeditud, ning tulemuseks ongi täiesti oma ja omanäoline psühhedeelia. Kõlapildid on kirevad ja vaheldusrikkad ning neis on võimalik palja kõrvagagi detaile üpris hästi eristada. Nii et tegemist pole sugugi ebamäärase helipudruga, mis sellistel puhkudel kergesti juhtuda võib. Minu erilise heakskiidu on pälvinud muidugi bändi trummisaund, mis tervikule ootamatult palju juurde annab.
The Templesit pole hipiajastust inspireerinud mitte ainult muusikaline ja kõlapildiline külg, vaid nähtavasti ka maailmanägemine, mis avaldub kõige selgemini laulutekstides. Tänapäevase ignorantsuse ja küündimatuse õigustamise kõrval mõjuvad käsitletava bändi laulusõnad oma vabadusega, püüuga ümbritsevat mõista ning huviga süveneda maailma ja inimestesse ootamatult vaheldusrikka ja puhastavana. Poistes on sisu rohkem kui kümnetes kaasaja bändides kokku.
Täitsa põnev ja hea kuulamine kõige praeguse kõrval. Nii nostaligalembesele kui uue ja kaasaegse muusika sõbrale.
8/10
"Shelter":
Toimetaja: Valner Valme