Keel ja Kirjandus kuulutas emakeelepäeval välja artiklipreemiad ({{commentsTotal}})

Carolina Pihelgas
Carolina Pihelgas Autor/allikas: ERR

Ajakirja Keel ja Kirjandus kolleegium koostöös toimetusega määras 2013. aasta artiklipreemiate saajad kolmes valdkonnas: keeleteadus, kirjandusteadus ja folkloristika.

Anni Jürine ja Külli Habicht said Keele ja Kirjanduse aastaauhinna keeleteadusliku artikli „Kaassõnade tsükliline areng“ (nr 10, lk 736–750) eest. Preemiaartikkel laiendab grammatisatsiooniteooriat, kirjeldades liitstruktuuriga funktsioonisõnade kujunemist tsüklilise arengu jätkuna. Liitkaassõnad (*peakohal, *seljataga, *kohapealt) pole eesti kirjakeele normingutega kooskõlas, kuid nende laialdane kasutamine nüüdiskirjakeeles osutab vajadusele lubada nende ühendite kokkukirjutamist.

Kirjandusteaduse preemia sai Linda Kaljundi artikli eest „Väljatung kui väljakutse. Eesti viikingiromaanid ja mälupoliitika 1930. aastatel“ (nr 8-9, lk 623–644). Artikkel esindab hästi kogu möödunudaastast ajalooromaani ja kultuurimälu erinumbrit, käsitledes viikingiromaane ühe viikingisümboolika populaarsuse ilminguna teiste seas, mis omakorda annab märku ajastu taotlusest siduda Eestit Skandinaaviaga. Autor näitab, kui keerukaks osutub eestlaste koloniseeritud mineviku ümberkirjutamine võidunarratiiviks ning kuidas ilukirjandusele iseloomulikult paljastavad romaanid selles loos ka hulganisti mõrasid.

Rahvaluule valdkonnas määrati auhind Carolina Pihelgale, kelle põhjalikus artiklis „Kolm kõrd meie isa enne lugeda, siis... Meieisapalve kasutamine loitsuna eesti rahvausundis“ (nr 1, lk 30–48) on ühendatud rahvaluule ja usuteadus. Meieisapalvet on eesti rahvausundis kasutatud universaalse loitsuna: selle abil sai ravida mitmesuguseid haigusi, sooritada tõrjemaagilisi toiminguid, viia läbi ennustamisrituaale jms. Autor tõdeb, et meieisapalve kasutamine maagilistel eesmärkidel on üks religioosse sünkretismi eredamaid näiteid, ja vaatleb oma käsitluses, kuidas kristlik meieisapalve sulandus loitsulisse lausumisse. Esimene kirjalik teade meieisapalve kasutamisest loitsuna pärineb ühelt XVII sajandi alguse nõiaprotsessilt, hiljem on vastavaid loitse kogutud paljudest Eesti kihelkondadest, kõige enam Lõuna- ja Edela-Eestist.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: