Hennoste: internet muudab keele funktsionaalsemaks ({{commentsTotal}})

Foto: PM/Scanpix Baltics

Urmas Vadi käis oma Vikerraadio saates "Ahjualune" külas filoloogil, keele- ja kirjandusteadlasel Tiit Hennostel, kus arutati muuhulgas, kuidas internett ja sealne suhtlus mõjutab eesti keelt.

"Netis on igasugust keelt - harilikust kirjakeelest kuni netislängini," seletas Hennoste tõdedes, et eesti netikeele lause või morfoloogia on tegelikult üllatavalt kirjakeelne. Ta lisas ka, et eesti suulise keele morfoloogia on väga kirjakeelne, mis on täiesti ebatavaline - soome suulise keele morfoloogia on väga erinev kirjakeelest. Hennoste seletab seda kooliga, kus meile kirjakeelt väga intensiivselt õpetatakse.

"Netikeel on väga suulise keele moodi, see on kahe vahel ning koosnebki sellest, et suulist keelt on modifitseeritud neti tehnilistele nõudmiste järgi," rääkis ta. "Sest internetis pole võimalik kõike teha ja pole ka vaja kõik teha - näiteks kui suulises jutus me peaks pausi või ütleks seal "äää", siis internetis pole vaja seda teha pausi pidamiseks." Hennoste ütles ka, et netidialoogi kohta kasutataksegi kõikjal maailmas sõna "rääkima".

Küll aga toob ta välja, et süntaksis on ilma öeldiseta lauseid tulnud palju enam, mida varem ei olnud. "Ja kui see läbi läheb, siis see muudab eesti keelt tohutult. Sest meil ei ole selliseid "Ja zdes" stiilis lauseid nagu vene keeles," ennustas ta täpsustades taas, et eesti keele süntaks on samas üsna vaba, mitte nagu inglise keeles, ja seetõttu on reegleid ka väga raske rikkuda.

Lisaks sõnavarale on internet ja sotsiaalmeedia Hennoste sõnul mõjutanud tugevalt lühendeid. "Kuna internetisuhtluses on vaja kiiresti kirjutada, siis kõik asjad, mida saab ära jätta, jäetakse ära," seletas ta. "Kirjavahemärke pannakse sinna, kus väga vaja on - küsimärk pannakse, aga koma on tühiasi ja jäetakse ära. Lühendamine internetis on peaaegu konspektiivsuseni arenenud. Ja see, ma kujutan ette, hakkab keelt kõvasti mõjutama. Sellega koos tulevad kõikvõimalikud elliptilised konstruktsioonid. Verbi ära jätmine on samasugune - seda pole otseselt vaja, muudest sõnadest saab aru, mis tegevust tehakse. Kui keegi kirjutab "Ma eemale nüüd", siis ei ole vaja palju, et taibata, et vahepealt on puudu sõna "lähen"."

"Keeles on palju konventsioone, näiteks komareeglid. Aga kuna internetisuhtlusel on funktsionaalsus olulisem, siis keel muutub samuti funktsionaalsemaks ning vanad konventsioonid kukuvad maha ning uued ei jõua kiirete muutuste tõttu kinnistuda," arvas Hennoste. "Keel seega justkui vabaneb tervest hulgast erinevatest konventsioonidest ja hakkab tekkima keel, mis lepitakse vaikimisi omavahel kokku. Nii nagu släng on rühmakeel, millel ei ole reegleid, aga vaikimisi on kokkulepitud, et räägitakse nii."

"Netislängil on teatud jooned, mis on talle omased," toob Hennoste välja. "Suulises keeles ja slängis jäävad alati alles vokaalid, aga internetis on tavaline, et jäetakse alles ainult kaashäälikud, sest need defineerivad meie lugemist."

Hennoste ütleb ka, et vana avangardiuurijana peab ta blogide ja sotsiaalmeedia keelt lugedes ütlema, et futuristid lõid samasugust teksti juba sada aastat tagasi. "Ainult neil ei olnud internetti, kuhu seda kõike paisata," lisas ta. "Ja täpselt samamoodi tekkis inimestel sada aastat tagasi ka futuristide tekstide suhtes blokeering."

"Praeguseks on aga täiesti selge, et netikeel veab keelelist arengut," tõdes Hennoste.

Toimetaja: Tiiu Laks

Allikas: Vikerraadio



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: