Eesti Arhitektide Liit pole nõus jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet lõhkuvate otsustega Eesti arhitektuurihariduses ({{commentsTotal}})

Tallinna Tehnikaülikool.
Tallinna Tehnikaülikool. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti Arhitektide Liit saatis eile Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministrile Jevgeni Ossinovskile avaliku kirja, kus väljendatakse tõsist muret Eesti arhitektuurikoolituse probleemide pärast ja palutakse Haridus- ja Teadusministeeriumil algatada kõigi osapooltega arhitektuurihariduse korrastamine, mis tagaks sektori elujõulisuse jätkuvuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime.

Arhitektuuri eriala on Eestis aastakümneid õpetatud kahes kõrgkoolis: magistritasemel haridust on antud Eesti Kunstiakadeemias (EKA) ja rakendusarhitekti haridust Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK). Mõlema kooli arhitektuuri õppekavad on rahvusvaheliselt akrediteeritud. EKA arhitektuuri eriala diplom on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ miinimumnõuetega ja annab õiguse töötada arhitektina kogu Euroopa Liidus.

2013. aasta kõrgharidusreformi üks eesmärk oli sarnaste õppekavade dubleerimise vähendamine. Samal aastal ülikoolidega sõlmitud halduslepingutes nähti ette õppekavade arvu vähendamine kõigis ülikoolides.[1] Reformiga paralleelselt tehti ootamatult TTÜs aga algust viieaastase integreeritud arhitektiõppega, mis kopeerib EKA arhitektuuri eriala. Antud õpe ei ole tunnustatud EL kutsekvalifikatsiooni raamistikus, seades piirangud eriala lõpetajate tulevikuvõimalustele.

Arhitektide liit leiab, et TTÜ poolt astutud samm ei tohi mitte mingil juhul vähendada kvaliteetse ja rahvusvaheliselt akrediteeritud arhitektuuriõppe finantseerimist EKAs ja TTKs.(2) Finantseerimise vähendamine tähendaks toimiva arhitektuuriõppe kvaliteedi langust ja sektori rahvusvahelise konkurentsivõime halvenemist.

Eesti Konjunktuuriinstituudi aruandest (3) selgub, et Eestis on juba aastaid olnud arhitektide üleproduktsioon. See tähendab, et võrreldes vastavate insenertehniliste erialadega koolitatakse arhitekte liiga palju. Eesti arhitektuuriharidusega inimeste üleproduktsioon on lühinägelik, tekitades meie kõrgharidusega spetsialistide hulgas töötust ning killustab valdkonna senisest enam. (4)

Arhitektide liit on seisukohal, et selline olukord on vastutustundetu ja erialale kahjulik.

 

Avalik kiri Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministrile Jevgeni Ossinovskile:

 

Eesti Arhitektide Liit tunneb tõsist muret Eesti arhitektuurikoolituse probleemide pärast ja palub Haridus- ja Teadusministeeriumil algatada arhitektuurihariduse korrastamine EKA, TTK, TTÜ ja EALi osavõtul, selgitamaks välja tekkinud olukorra põhjuseid ja arutamaks edasisi tegevusplaane.

Arhitektuuri eriala on Eestis aastakümneid õpetatud kahes kõrgkoolis: magistritasemel haridust on antud Eesti Kunstiakadeemias (EKA), rakendusarhitekti haridust Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK). Mõlema kooli arhitektuuri õppekavad on rahvusvaheliselt akrediteeritud. EKA arhitektuuri eriala diplom on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ miinimumnõuetega ning annab õiguse töötada arhitektina kogu Euroopa Liidus1. Koolidel on erinevad õppekavad, mis on koostatud Euroopa nõuete ja kohaliku turu vajaduse kohaselt. EKA ja TTK vahel sõlmitud kokkulepe lubab alates 2003. aastast TTK lõpetanutel jätkata magistriõpinguid EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava järgi. Arhitekti kvalifikatsioonisüsteem annab rakendusarhitektuuri õppekava läbinule võimaluse jõuda kõrgemale kutsetasemele ka töökogemuse alusel.

Need kaks kooli on siiani täielikult rahuldanud Eesti vajaduse arhitektuurihariduse järele. Eesti Konjunktuuriinstituudi aruandest2 selgub, et Eestis on juba aastaid isegi mõõdukas arhitektide üleproduktsioon.

Sellele vaatamata avati 2012. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) magistritasemel linnaehituse ja hoonete projekteerimise eriala. Seda tutvustatakse kui arhitektuuriõpet: „Linnaehituse ja hoonete projekteerimise eriala lõpetajad on oodatud tööle arhitektuuri- ja projekteerimisbüroodesse, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustesse planeerimise ja ehitusega seotud ametikohtadele ning võivad eraettevõtjatena asutada oma arhitektuuribüroo. Pärast magistrikraadi omandamist on võimalus jätkata õpinguid TTÜ doktorantuuris.”3

Paraku pole seda õppekava akrediteeritud, s.t pole kontrollitud selle vastavust Eesti ja Euroopa Liidu arhitektiõppe raamnõuetele.

TTÜ Tartu kolledžil on eeltoodule lisaks ehitiste projekteerimise ja arhitektuuri õppekava, mille sisu ei vasta samuti arhitektiõppe nõuetele.

2013. aasta kõrgharidusreformi peamised eesmärgid on soodustada ülikoolide selgemat tööjaotust, toetada valikuid, mis aitavad tagada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist kõrgharidust, arvestades samal ajal parimal võimalikul viisil Eesti vajaduste ja ressurssidega. Selle saavutamiseks leppisid riik ja ülikoolid kolmeks aastaks kokku olulisemad õppetööalased vastutusvaldkonnad. Arhitektuuri valdkond sai seeläbi jagatud järgmiselt: „EKA vastutab kõrgel tasemel ja ühiskonna vajadustele vastava õppetegevuse toimumise, kvaliteedi ja arengu eest kunstide õppekavagrupis ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekaval. Kuigi õppekavagrupina lasub arhitektuuri ning ehituse vastutus TTÜl, koolitab EKA ainsana Eestis arhitekte õppekaval, mis on kooskõlas EL direktiivis 2005/36/EÜ reguleeritud hariduse miinimumnõuetega. Olukorras, kus EKAl puudub vastava valdkonna doktoriõpe ning õppekavagrupi peamine vastutus lasub TTÜl, on mõistlik soodustada ja arendada omavahelist koostööd.”4 (2013/2014. õppeaastal läbis EKA positiivselt teadustöö evalveerimise loodusteaduste ja tehnika vallas, sai välisekspertide heakskiidu arhitektuuri doktoriõppekavale ja on koostöös RMITi (Melbourne), Genti, Århusi, Glasgow’, Ljubljana ja Westminsteri (London) arhitektuurikoolidega taasavamas arhitektuuri doktoriõpet).

Kõrgharidusreformi üks eesmärk oli vähendada sarnaste õppekavade dubleerimist. Ülikoolidega sõlmitud halduslepingutes nähti ette õppekavade arvu kahandamine kõigis ülikoolides.5

Reformiga paralleelselt tehti TTÜs algust viieaastase integreeritud arhitektiõppega, mis kopeerib EKA arhitektuuri eriala. TTÜ ehitus- ja keskkonnatehnika doktoriõppekava raames käsilolev doktoritöö „Stalinistlik linnaplaneerimine” kattub sisuliselt EKA kunstiteaduse instituudis tehtava teadustööga.

Eesti Arhitektide Liit palub Haridus- ja Teadusministeeriumilt (HTM) selgitust, miks toetab HTM EKA ja TTK hästi töötanud ja rahvusvaheliselt akrediteeritud süsteemi muutmist. Arusaamatu on HTMi viide EKA arhitektiõppe võimalikule vähendamisele TTÜ dubleeriva õppekava tõttu6, eriti olukorras, kus TTÜ arhitektiõpe ei vasta Euroopa nõuetele.

Arhitektide liit leiab, et TTÜ poolt astutud samm ei tohiks mitte mingil juhul vähendada kvaliteetse ja rahvusvaheliselt akrediteeritud arhitektuuriõppe finantseerimist EKAs ja TTKs. Finantseerimise vähendamine tähendaks toimiva arhitektuuriõppe kvaliteedi langust ja sektori rahvusvahelise konkurentsivõime halvenemist.

Konjunktuuriinstituudi aruannet lugedes on selge, et Eesti ei vaja senisest suuremat hulka arhitekte ja et kahes kõrgkoolis arhitektuurimagistrite koolitamine ei ole mõistlik. Ettevalmistavate arhitektide suhe peab jääma korrelatsiooni vastavate insenertehniliste erialadega. TTÜs arhitektuuriõppe avamisega kahekordistub Eestis aastas lisanduvate magistrikraadiga arhitektide hulk. Eesti arhitektuuriharidusega inimeste üleproduktsioon on lühinägelik, tekitades meie spetsialistide hulgas töötust, killustades valdkonda ja pärssides seeläbi sektori rahvusvahelist konkurentsivõimet7.

Arhitektide liit on seisukohal, et uue arhitektuurikooli avamine oli põhjendamatu.

Eesti noored arhitektid on rahvusvaheliselt edukalt esinenud, neid on valitud õppima parimatesse arhitektuurikoolidesse ja võetud tööle tuntuimatesse arhitektuuribüroodesse. See näitab, et meie arhitektuuriõppe tase on kõrge.

Eesti Arhitektide Liit kutsub HTMi algatama kõigi osalistega arhitektuurihariduse korrastamist viisil, mis tagaks sektori elujõulisuse jätkuvuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime.

 

Lugupidamisega

Indrek Allmann

esimees

 

Viited:

1 EKA arhitekti diplom seni ainus direktiiviga tunnustatud dokument. TTK rakendusarhitektuuri õppekava läbis 2013. aastal üleminekuhindamise ja koolile on väljastatud tähtajatu õigus õpet läbi viia.

2 Eesti loomemajanduse uuring ja kaardistus, Eesti Konjunktuuriinstituut, 2013

3 http://www.ttu.ee/sisseastujale/magistriope-2/erialad-10/ehitusteaduskond-2/linnaehitus-ja-hoonete-projekteerimine/ (vaadatud 25.03.2014).

4 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Kunstiakadeemiale tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitava halduslepingu ja tulemuslepingu eelnõude heakskiitmine ning volituse andmine” eelnõu juurde.

5 „Rahastamisreformi ehk tulemuslepingutele üle minemise eesmärk on tõsta kõrghariduse kvaliteeti, vähendada ebamõistlikku dubleerimist ning elavdada ülikoolidevahelist koostööd.” Infoleht, „Rahastamisreform, tulemuslepingute allkirjastamine 28.01”, www.hm.ee/index.php?popup=download&id=12053.

6 http://static.err.ee/media?stream=media.err.ee%3A80%2Fuudised%2F&file=2014-03-20_AK_EKA.mp4&mediaspace=mediaframe&autoplay=true&mediamode=wowzavideo&site=kultuur.err.ee&image=http%3A%2F%2Fstatic.err.ee%2Fgridfs%2FAC15BDFAE7C9A6FFCD40A55B887BB4B9F024A1294C0E1A53F58F2514538FF087.jpg%3Fwidth%3D720

7 Eesti loomemajanduse uuring ja kaardistus, Eesti Konjunktuuriinstituut, 2013. Punkt 5 - arengut ja eksporti nõrgestavad tegurid

 

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: