Birgitta festival esitles juubelikava ja uut juhti
Täna, 15. aprillil, esitles Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas uut direktorit Margit Tohver-Aints. Samas kuulutati välja suvise Birgitta festivali esinejad.
Festivaliesitlusel kõlas Eesti esiettekandes katkend muusikalihelilooja Leonard Bernsteini Missast. Soleeris missa üks peaosalisi Koit Toome, üllatuskülalistena laulsid missas kaasategev Eesti solist Karl Sander Saarik ja USAst tuleva peategelase üht fraasi esitas festivali tehniline direktor Tõnno Piigli.
2014. aasta festivalil 8.-17. augustini tähistatakse kaht juubelit – festivali kunstiline juht Eri Klas saab 75 ja Birgitta Festival 10aastaseks. Seetõttu on kavas ka pidupäevažanr, lavastatud galakontsert. Sel aastal on esindatud ka lavastatud oratoorium, koomiline ooper, suur dramaatiline ooper ja ballett. Külalisesinejaid on Ameerikast, Lääne-Euroopast, Venemaalt ja Lätist.
Festivali avab Leonard Bernsteini missa. Peaosaline Douglas Webster teatas Eesti publikule: „Mul on uhke tunne tulla seda teost Eestisse laulma, sest praeguses poliitilises olukorras on see teos vägagi aktuaalne.“
Missa räägib Ameerika noorte valitsus- ja sõjavastastest meeleoludest ning selles väljapääsmatus olukorras Jumala otsimisest 20. sajandi keskel Vietnami sõja vastastes meeleoludes.
Esimest korda on Birgitta Festivali laval Peterburi ballett harvaesitatava ja eriti tugevat meestetruppi nõudva Hatšaturjani „Spartacusega“ 10. augustil.
Mozarti koomiline ooper „Röövimine Serailist“ (14. august) tuleb meile Euroopa südamest - Šveitsi ooperi koostöö Liechtensteini lavastaja, Tallinna Kammerorkestri ja dirigent Risto Joostiga. Eri Klas käis just 11. aprillil Šveitsis esietendusel. „Väga humoorikas ja läbimõeldud lavastus,“ oli Klas rahul.
Naljakad ja ohtlikud olukorrad on väga eredad, aga lavastaja näitab nende kaudu hoopis inimhinge sisemust - kiinduvust, nõrkust ja üllatavat suuremeelsust. Mozarti kaunid meloodiad ja tempokad rütmid. Lavastaja Georg Rootering on Eestis hästi tuntud. Pärast Birgitta Festivalil lavastatud Glucki ooperit „Orpheus ja Eurydice“ kutsuti ta kohe Rahvusooperisse lavastama Händeli „Julius Caesarit“, mis on siiani väga menukalt repertuaaris.
Festivali lõpuetendused on auavaldusena Helikon-opera päralt. Dmitri Bertman on maailmas kõige kuulsam Vene ooperilavastaja. Helikon oli meie esimene külalisooper 2005. aastal nunnakloostrisse eriti sobiva teosega „Karmeliitide dialoogid“, mis räägib nunnakloostri lõhkumisest. Seekord tulevad nad Verdi ooperiga „Maskiball“ (15. august). See on lugu kahest põhilisest kirest – võimust ja armastusest. Valitseja on kiindunud oma lähima liitlase naisesse.
Eri Klasi ooperigala 16. ja 17. augustil on lavastatud galakontsert, kus kaunimad ooperiaariad ja ansamblid vahelduvad videolõikudega maestro enda elust. Dmitri Bertmani humoorikas ja liigutavas lavastuses laulavad Moskva Helikon-opera ja rahvusooper Estonia solistid.
Katkend Bernsteini Missast:
Toimetaja: Valner Valme