Kontserdiarvustus: Portico Quarteti suur maalritöö

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Portico Quartet Autor/allikas: Jazzkaar

Reede õhtul vallutas Jazzkaare Merepaviljoni elektrooniline muusika, kui Londonist pärit Portico Quartet hakkas maalima oma kummastavaid ja tihedaid helimaastikke.

Portico Quarteti võiks vabalt liigitada sinna žanrisse, kus muusika tegijaks on tegelikult produtsent, DJ. Tantsumuusika kasutab suurel hulgal sämpleid ja efektiplokke, natuke intrumente ja siis nendega manipuleerimist. Portico Quartet on aga päris kvartett, päris pillidega. Saksofonid, trummid, kontrabass, klahvid, hang-trummid ja muidugi efektiplokid. Ja eks on ka põhjus, miks nad esinevad just Jazzkaarel, mitte näiteks mõnel trummi ja bassi peol.

Kui tantsumuusika üleüldiselt üritab kuulajat meelitada, kaasa haarata ja sujuvalt liigutada, siis džässile omaselt ei karda Portico Quartet ebakõlasid. Nende helimaastikutesse ei ole lihtne sisse pugeda nagu mõnda magamiskotti. Sinna ei saa lihtsalt kaasa võnkudes libiseda. Siin ei dikteeri asju pidevalt rütm. Kohati lõikab järsult saksofon ja haarab kogu tähelepanu endale ning suunab kuulaja selgest rütmist eemale. Ja kui näiteks elektroonilised trummid ja bass võtavadki võimust, siis tuleb pilti poogen ja teeb domineerivast bassist leebe balletiliku helivoo.

Neljakesi teevad need britid laval ära kaheksa mehe töö luues meeletult tihedaid helimaastikke, milleks teoinekord on väikesed orkestrid. Eriti ilmne on see Duncan Bellamy puhul, kes lisaks tavalistele trummidele taob aegajalt elektroonilisi trumme ja kellel enamuse ajast on üks käsi ja üks silm efektiploki peal. Igal instrumendil on Portico Quartetis oma iseloom, kuid meestel on õnnestunud neid ülimalt hästi kokku sulatada.

Usutavasti oli Portico Quarteti kontsert Jazzkaare publikule osaliselt kodune, teisalt uudne. Elektroonika teenib siin teisi teenreid, kui efektitamine ja ei pööra vinte üle. Küll aga peab tunnistama, et väike igatsus kiiremate tempode järele jäi hinge. Portico Quartet ei lase küll oma värske kõlaga uneleda, aga keksima ka ei pane, millest on natuke kahju, sest keksimapanemisepotentsiaal on suur.

Fotod: Jazzkaar

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: