Vaegkuuljad saavad varsti eesti filme vaadata
Sel aastal lisati Eesti Filmi Instituudi toetuste jagamise eeskirja uus punkt, mille kohaselt peavad kõik täispikad mängufilmid, animafilmid ja üle 50 minuti pikkused dokumentaalfilmid olema varustatud vaegkuuljatele ja vaegnägijatele mõeldud tõlgetega.
Esimesed sellised filmid jõuavad levisse paari aasta jooksul, vahendavad AK uudised
Seniajani on kurtidel ja vaegkuuljatel olnud Eesti kinokunsti nautimiseks ainus võimalus minna kinno koos viipekeeletõlgiga. Pimedas kinosaalis on aga üsnagi keeruline üheaegselt jälgida tõlki ja ekraanil toimuvat.
Eesti Kurtide Liidu projektijuhi Maret Õuna viimane kinoelamus oli aprillikuus, kui viipekeeletõlgi abiga käidi vaatamas filmi "Risttuules":"imestasime seda, et kuidas need lapsed suutsid paigal seista nii kaua, see on tippkvaliteet täitsa. oleme näinud, et välismaal tehakse selliseid filme, aga et eestis. meile väga meeldis, see oli täiesti teistsugune elamus ja kogemus."
Tänu subtiitritele on kurtidele ja vaegkuuljatele välismaine kinokunst hästi kättesaadav, kuid just Eesti filmidega on olukord keeruline, kuna vaid vähesed on varustatud eestikeelsete subtiitritega.
MARET ÕUN: "kui eesti film on, siis pannakse tavaliselt venekeelsed subtiitrid ja ingliskeelsed subtiitrid, et teised rahvused saaksid vaadata, aga eestikeelseid subtiitreid pole ja kurdid jäävad lihtsalt sellest ilma. Nooremate jaoks see sobib, nemad saavad inglise keelest aru, aga vanemate jaoks on see jälle võõras keel ja nemad ei saa sellest aru."
Eesti Filmi Instituudi arendusjuhi sõnul muutub olukord paari aasta jooksul kui valmivad esimesed sel aastal toetust saanud filmid, mis on varustatud subtiitritega vaegkuuljatele ja kirjeldustõlkega pimedatele. Ühe täispika mängufilmi tõlke tegemise, salvestamise ja faili lisamise maksumus on ligikaudu 800 eurot.
LEA KROONMANN, Eesti Filmi Instituudi arendus- ja turundusosakonna juht:" Kui me räägime vaegkuuljatest, siis see tähendab, et tulevad sellised subtiitrid filmi alla, et näiteks "uks paukus", "kukkus maha vaas"... kui me räägime vaegnägijatest, siis on tegemist kirjeldustõlkega, võtame näiteks Lotte filmi, mis tähendab seda, et ekraanile tuleb Lotte, kirjeldatakse lahti, et "Lotte on rõõmsameelne koeratüdruk punase kleidiga"...see teeb kindlasti filmi pikemaks."
Vanemaid eestikeelseid filme on võimalik subtriteerida taotluspõhiselt. Näiteks MTÜ Kakora on korraldanud filmide „Üks mu sõber", „Ristumine peateega", „Detsembrikuumus"ja „Puhastus" varustamise kirjeldustõlkega. Juba sel sügisel peaksid filmid jõudma Eesti Pimedate Raamatukokku, nägemispuuetega inimestele levitamiseks.
Allikas: AK uudised