Muusikateraapia on maailmas laialt kasutatav teraapiavorm, mida rakendatakse nii enesearendamiseks, stressi ja ärevushäirete raviks, kui ka kriisiseisundite leevendamiseks ning vaimsete ja füüsiliste puuetega inimeste heaolu parandamiseks, vahendas Aktuaalne Kaamera. 

Muusikateraapia tähendab muusika rakendamist inimese tervist ravival eesmärgil. Teraapiana kasutatakse küll ka muusika kuulamist, kuid peamiseks vormiks on improvisatsioonil põhinev ise musitseerimine - olgu see siis rütmipillide või oma häälega.

"Muusikateraapiasse tulev inimene ei pea loomulikult muusikast midagi teadma, ta ei pea oskama muusikainstrumente mängida, vaid kõike seda saab teha läbi teraapia protsessi," rääkis Eesti Muusikateraapia Ühingu esimees Alice Pehk.

Muusikateraapiaga on praegusel kujul maailmas tegeletud alates II maailmasõja järgsest ajast. Eestisse jõudis muusikateraapia pea 30 aastat tagasi. Kuus viimast aastat on seda olnud võimalik Tallinnas õppida ka ülikoolitasemel. Muusikat kui teraapia vormi kasutatakse tänapäeval sageli toetava ravi eesmärgil koos teiste terviseprotsessidega, .

"Me töötame autismispektrihäiretega lastega, kelle puhul on põhiline see, et saaksime nad kommunikeeruma välismaailmaga," seletas Pehk. "Tänapäeval räägitakse järjest enam ennentusest ehk preventatsioonist Seda eriti kui mõtleme igasuguste psühholoogiliste häirete peale."

Muusikateraapiat kasutatakse ka väga tõsiste traumade tagajärgede ravis. Eestis on neurorehabilitatsioonis muusikateraapia rakendamine veel üsna uus asi, mujal maailmas aga palju levinum.

"Ajuuuringud on näidanud, et need keskused, mis muusikat töötlevad, ei ole seotud ainult muusikatöötlemisega, vaid ka keeletaju, kuulmistaju, mõtlemise, tähelepanu ja planeerimisega, mis sageli ajukahjustuse puhul on häirunud," rääkis muusikaterapeut Kaili Inno. "Läbi muusika saame aktiveerida neid protsesse ja luua uusi ühendusi."

Kuulamis- ja musitseerimistehnikaid kasutatakse ravis nii eraldi kui ka üksteisega kombineerituna, lähtudes inimesest ja ravi eesmärgist.