Suisleppa tuli pidutsema mitu põlvkonda mulke
Mitu tuhat mulki kogunes Õhne jõe äärde Suisleppa, et koos maha pidada kolmas mulgi pidu. Üritus keskendus seekord laulumängudele, mille kaudu on keelt ja kultuuri ühelt põlvkonnalt teisele ikka edasi antud.
Suislepa peopaika suundunud rongkäik koondas loomingulisemat ning küllap ka oma keelt ja kultuuri enam väärtustavat osa mulgimaalastest, vahendas "Aktuaalne kaamera."
Samas, mulk ei pruugi elada ainult Mulgimaal - hingelt mulke leiab kõikjalt üle ilma ning kolmandat korda peetud mulgi pidu polnud tavaline laulu- ja tantsupidu, see oli eri põlvkondade mulkide kokkusaamine.
Tänavune peokava hõlmas palju laulumänge - ehedaid kombeid ja ütlemisi, muusikat ja liikumist.
"Laulumäng on see, kui koos saavad mängida nii mudilased kui ka vanamemmed ehk kõik põlvkonnad. Et mulgi asi edasi läheks, on väga tähtis, et vanavanemad õpetaks lapsi ja lapsed tuleks kaasa. See pidu ongi üks koht, kus me saame lapsi, vanemaid ja vanavanemaid siduda," rääkis Mulgi peo kunstiline juht Alli Laande.
Üks neist, kes koju Mulgimaale tagasi tulnud on Mulgi kultuuri instituudi uus juht Kaja Allilender, kes tunneb, et mulgid tahavad järjest enam mulgid olla, tahavad kuuluda kokku, tahavad, et neil oleks järjest enam midagi oma.
"Seda ei teadvustata. Seda keelt räägitakse, aga ei kasutata kirjakeelena. See on üsna paljudes peredes elu loomulik osa, nii et teinekord isegi ei mõelda, et räägitakse üsna palju mulgi keelt. Minu endaga on samamoodi. Ma pole selles kunagi kirjutanud, aga on inimesi, kellega hakkan kohe oma lapsepõlvekeeles, mulgi keeles rääkima," rääkis Allilender.
Mulgid on valmis saanud ka põhjaliku arenguvisiooni ning sügisel peaks avatama kogu teavet koondav Mulgimaa kodulehekülg.
"Tänapäevane arusaam Mulgimaast on ikka suurem kui väike Mulgimaa. Pigem mõeldakse ikka sellest suuremast Mulgimaast, mis ulatub peaaegu Põltsamaani välja," rääkis Mulgimaa vanem Alar Karu.
Väliseid Mulgimaa märke - oma lippu, puukujusid, üritusi - on kergem märgata kui sisemisi ehk neid, mis on või siis ei ole peredes, igaühe hinges. Kuidas inimesed mõtlevad ja mida teevad - selle järgi kujuneb tänapäeva-Mulgimaa, kinnitavad mulgi peo korraldajad.
Toimetaja: Maarja Roon