Suure-Jaani traditsiooniline muusikafestival algab juba nädala pärast ({{commentsTotal}})

Kanadas elav eesti ooperilaulja Avo Kittask
Kanadas elav eesti ooperilaulja Avo Kittask Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Nädala pärast, 16. juunil sünnivad esimesed märgid järjekordsest, juba XVII Suure-Jaani muusikafestivalist, mille korraldajaiks on ühiselt Suure-Jaani vald ja Eesti Kontsert. Pidustuste rohked üritused leiavad aset paljudes eri paikades 17.- 23. juunil.

XVII Suure-Jaani Muusikafestival esitleb end ajakirjanikele esmaspäeval, 16. juunil kell 14 Olustvere leivakojas. Tutvustatakse festivali kava ning Suure-Jaani Andekoja projekti, mille arhitektuurse lahenduse on teinud nimekas Taani arhitekt Erik Nobel ja projektlahenduse projekteerimisbüroo EA Reng AS. Muusikapoolel kujundavad üritust äsja USA Oberlini ülikooli summa cum laude diplomiga lõpetanud viiuldaja Mari-Liis Uibo, Kristi Mühling kandlel ja Aare Tammesalu tššellol. Pakutakse leivakoja leiba ja leivakõrvast. Pressikonverentsile järgneb samas paar tundi hiljem Rahvusvahelise Artur Kapp'i Ühingu üldkogu.

Aastate lõikes ning aina saab kinnitada, et Suure-Jaani festival on kõige eestimeelsem ja Eesti-kesksem muusikapidustus Eestis. Mitte sellepärast, et ta asub meie väikese maa südames, vaid sellepärast, et ta on algusest peale end pühendanud Eesti professionaalse muusika suurkujudele, heliloojatele Artur, Eugen ja Villem Kapile koos Eesti rahvusliku muusika ühe alusepanija, siit lähedalt pärit suurepärase meistri Mart Saarega. Praegugi seisab festivali nime all, et see on pühendatud heliloojatele Kappidele, kuigi pidukavasse on lisandunud teoseid paljudelt teistelt eesti heliloojatelt, maailma muusikaklassikast, samuti nüüdisaegsemast loomingust. Suure-Jaani festivali kunstiline juht on organist, oreliprofessor, helilooja ja muusikategelane Andres Uibo.

Traditsiooniliste kontsertide kõrval on kontsertetendused ja lõunatunnid kohvikus 'Arturi Juures', kus interpreedid ja heliloojad ning teisedki kultuuritegelased räägivad muusikast ja oma tegemistest.

Suure-Jaanis on tegijateks-korraldajateks vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Leili Kuusk (ikka koos filmikaameraga), kuueteistkümnendat festivali fotograafina jäädvustav Jaanus Siim, teistkordse peakorraldajana Kätlin Kink Suure-Jaani kultuurimajast, sealsamas kultuurilembene vallavanem Tõnu Aavasalu, Eesti Kontserdi poolelt toimetajana Signe Kiis ning koos paljude teistega nende kõigi eesotsas oma ideede ja teadmistega Andres Uibo.

Meenutaksin vallavanema sõnu eelmise festivali eel. Tõnu Aavasalu: „Meie valla muusikafestival kutsub Suure-Jaani teid taas suve alustama ... Tänu Eesti Kontserdile on paljud maailmatasemel muusikud ja heliloojad jõudnud meie valda. Kuidas me ise oskame seda hinnata? Kontserdipaigad on rahvast täis, osaleb suur hulk kultuurihuvilisi vallakodanikke. Mitmed kohalikud firmad on pidanud võimalikuks muusikafestivali toetada. Üritus toob kohale ka muusikasõpru kaugemalt – nii on sellest kujunenud ühtlasi kogu meie valda tutvustav suurüritus.“

Lisaksin oma kommentaari, et vallajuhtide niisugune kultuurihuvi pole sugugi nii tavaline: kohe tuleb keelele ka Mooste vald Põlvamaal, kus ei tehta sellise mahuga festivali, aga kus endisest mõisa südamest on kujundatud lühikese aja jooksul tähelepanuäratav pärimusmuusika ja muusikahariduse keskus.

Suure-Jaani muusikafestival on aasta-aastalt kasvanud ning tänaseks püstitanud omalaadse rekordi – vallas, kus elab u 6000 elanikku, on festivalist osasaajate arv ligi 7000.

Leili Kuusk, ka ajalehe Leola toimetaja: „Mina ütleksin, et festivalid omandavad aja jooksul oma näo ja „mustri“. Nii on Viljandi pärimusmuusika festivali ja nii on tänaseks ka Suure-Jaani muusikafestivaliga. Ajad ja kohad moodustavad selle „mustri“, millesse asetuvad igal aastal uued „asjad“. Küsitakse: „Mis teil sel aastal õigeusu kirikus on? Kes lõunatundides esinevad? Kas ERSO on jälle kohal? Kes sohu tuleb? Mida EMTA ooperistuudio teeb? Kas ka Lubjassaares kontsert toimub? Jne.“ Kindlasti lisab selle aasta pidustustele ilmet vaimulik laulupäev, mille keskmes on professor Hugo Lepnurme mälestamine seoses tema 100. sünniaastapäevaga. Uue kvaliteedi peaks saama lastepäev, millega eelmisel aastal esimest korda katsetasime. Loodetavasti lisab külaliste jaoks värvi ka aiakohvikute päev (vaimuliku laulupäevaga samal päeval). Festivali pärliks ja kaugemalt tulijate jaoks põhiliseks maiuspalaks pean endiselt Päikesetõusukontserti, mis toimub tänavugi 23. juunil kell 3 öösel Hüpassaare rabasaarel. Kokku leiab aset ligi 30 kontserti, festival lõpeb traditsiooniliselt jaanitule süütamisega.“

Põgusalt üle vaadates pakub tänavune festival järgmist:

17. VI Jaanus Siimu fotonäituse avamine koos Olavi Kasemaaga saksofonil; festivali avakontsert siinsete konkursside laureaatidelt; Avo Kittaski ja Norman-Illis Reintamme (Kanada) eesti muusika kava Mart Saare majamuuseumis Hüpassaares; Tobiase Kvartett „Väikese öömuusikaga“ Lubjassaares Köleri muuseumis.

18. VI M. Saare lauljate konkurss; V. Kapi loomingukonkurss; „Kohvikantaat“ Vanaõue puhkekeskuses Klaaspärlimäng Sinfoniettaga.

19. VI Lauljate meistrikursus (Soome RO bariton Jaakko Kortekangas); lastepäev laululaval; M. Saare konkursi II voor; Tallinnaski kiidetud Donizetti „Öökell“ EMTA ooperistuudiolt Olustvere lossis.

20. VI lõunatund Voldemar Kuslapiga; flöödi-, mandoliini- ja kitarrikontsert Energia talus; ERSO Olari Eltsi juhatusel; laululaval Rock Hotel.

21. VI lõunatund Margus Lepaga; operetikava V. Kuslapiga Sürgaveres; „Põhjahoovus“ Tääksi vesiveskis; Moskva meeskoor Peresvet.

22. VI Vaimulik laulupäev; Eesti Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja käe all; peakontsert kell 18; lõunatund Erik Nobeliga.

23. VI Mati Palm ja Martti Raide M. Saare majamuuseumis; Päikesetõusukontsert; Jaanipäevakontsert kirikus; Dagö ja Lauri Saatpalu laululaval; jaanitule süütamine koos jaanipeoga.

www.muusikafestival.suure-jaani.ee/?KAVA



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: