Arvustus: Kalamaja disko ja bluus
Jarek Kasar
Liiga palju viiuleid (Superbandiit)
9/10
Ühelt poolt on Jarek Kasari uut kauamängivat päris kerge ja helgelt kosutav kuulata. (CD-lt, nii et ühelt poolt niikuinii.) Intro imab aeglaselt ja järeleandmatult tähelepanu, pöörates (häda-)pasunaks, kohalekutseks, kust kostub ootamatu “...palun andeks” kui avalik ülestunnistus. No, ja siis läheb gruuvilt käima, diskoks, misiganes. Minimalistlik, aga täpselt doseerituna piisava ja isegi orkestritihedusega matsuga saund. Kas läbi mõeldult või läbi tunnetatult on õnnestunud kauamängivasse algusest lõpuni välja saada hea, toimiv rütm. Kuigi võib öelda, et on äratuntav see vormelisõit, on ses dünaamikas ometi multi't ja mitmekesisust. Nii biidi, saundi, žanri kui meloodia ja meelolude mõttes. On funk'i, vana kooli estraadi, hip-hoppi, jazzi, trubaduuri a la Tõnis Mägi ja, why not, Koit Toomet. Üsna kohe meenub ka see tähtis ja essentsiaalne tõsiasi, et Jarekil on sõna ja musa liitmise 1+1 summa mingi paganama hoopis teine number kui 2. Mis tavaliselt ju õige tulemus.
Ja muidugi, Jarek the naljanina & võrukael & žonglöör par excellence, kes kogu seda olemist talumatult kergendab.
Lühemalt – disk on nagu hoobilt haaratav, aga samas konkreetselt käte vahele midagi ei jää. Ei leia esimese hooga verist stigmat ega vesivilligi. Aga kahtlustan, et puhaste kätega kuulaja päeva lõpuks ei pääse. Enne peab ilmselt midagi-miskit kõrvade vahele siginema, pesa tegema või krt seda teab. Muidugi, Jareki mitmed forte'd – näiteks vokaalsed vigursõidud, fraseeringud falsetini ja allapoole, on mõne meelest hoopis võltsid ja nõmedad. Noh alati võib öelda, et ise oled! Aga ei teagi kelle viga, vahest kuulaja kõrvas, aga vokaalis on justkui mingit kangust või pinget. Kannatust ja valu? Ja kui süüvida sõnapoolele, mida siinkirjutajal pole väga põhjalikult õnnestund veel teha. (mis sest, et laululeht on kaasas ( mis on hää)), siis tundub, et meie palavalt armastatud poeet on sünnitanud oma oopuse pool(-teist?) jalga või vähemalt varbaküüned pikalt klassikaliselt via dolorosal. Piisab, kui kõrva jäävad kriipima üksikud sõnad või lausejupid.
Kalamaja Soo tänav sai küll hiljuti kenasti asfalteeritud, aga noh, vähemalt piltlikult öeldes on vist veel mitmed teed katki ja auklikud.
Aitab, olengi jäänud liigselt lobisema. Mul on küll paar lugu, mis meeldivad mulle rohkem, aga ma ei ütle, millised. See on isiklik. Kuulake, soovitan, ja leidke ise üles oma lood.
"Kalamaja Naised" Jarek Kasari albumilt "Liiga palju viiuleid" https://soundcloud.com/jarekkasar/kalamaja-naised