Suure-Jaani muusikafestival jätkus konkursside ja ooperiga ({{commentsTotal}})

Suure-Jaani kirik
Suure-Jaani kirik Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Suure-Jaani festivali üks omapära mitmete meie teiste pidustuste hulgas on muusikakonkursside korraldamine. Noorte lauljate võistlusega on nüüd toime tuldud juba viiendat korda, heliloomingu konkurss toimus aga alles teistkordselt.

Festivali konkursid toimusid 18. ja 19. juunil Suure-Jaani gümnaasiumi aulas, lauljate võistlus kahevoorulisena. Sümboolselt kannab lauljate konkurss Mart Saare nime, kelle loomingust leiab ju väga palju vokaalmuusikat ning suurepäraseid, aegumatuid soololaule, loomingukonkurss on aga helilooja Villem Kapi nimeline. Mõlemad võistlused toimuvad rahvusvahelise Artur Kapi ühingu tiiva all.

Kui festival Suure-Jaanis leiab praegu aset juba 17. korda, siis konkursid on palju nooremad ning nende ellutoomine polnud sugugi lihtne, tõdes konkursikuulamisi avades festivali kunstiline juht Andres Uibo. Eriti keerukas oli olnud loomingukonkursi algatamine ja korraldamine.

Suure-Jaani festivalile omaselt on ka selle konkursid Eesti-meelsed, s.t pööratud meie rahvuskultuuri poole oma eeskirjade ja korraldusega. Lauljate võistluse reglement nägi repertuaarivalikul ette I voorus Mart Saare soololaulu või rahvaviisitöötluse, II voorus sellele lisaks veel ühe eesti helilooja soololaulu, samas avavoorus barokkaaria ning II voorus ooperiaaria ja veel saksa-, prantsuse- või venekeelsele tekstile loodud soololaule.

Heliloomingu konkurss „Uus laul“ nägi ette aga soololaulu loomist klaveri saatel Hando Runneli tekstile(!). Siin toimus võistlus kahes vanuserühmas, kuni 18- aastastele autoritele ja vanemas kategoorias enam kui 18 aasta vanustele heliloojatele. Esitatud laulude hulgast valis žürii välja teise vooru avalikuks ettekandeks seekord kuus laulu nooremas ja kümme laulu vanemas kategoorias. Valik tehti juba 15. maiks ning seejärel pidid autorid oma lauludele otsima esitajad.

Žürii esimees oli Soome Rahvusooperi solist, nimekas bariton Jaakko Kortekangas, liikmeteks meie tuntud laulja ja professor Mati Palm, noorema põlve helilooja Ülo Krigul ning pianist Martti Raide, kes ohjas ühtlasi konkursi programme. Jaakko Kortekangas korraldas Suure-Jaani noortekeskuses ka lauljate meistrikursuse. Samal keskpäeval toimus laululaval teistkordne festivali lastepäev, kus ansambli saatel esinesid valla laululapsed.

Lauljate konkursil osalejatel vanusepiirangut polnud, aga loomulikuna osalesid siin noore põlvkonna lauljad, ka need, kel alles õpingud käsil. Osavõtjad olid valdavalt Eestist, vaid üks lauljatar Soomest, kus ta töötab rahvusooperis Helsingis. II vooru lubati seitsmest neli lauljat. Žürii jagas preemiad alljärgnevalt: I preemia - Ka Bo Chan, II preemia - Natalia Vinogradova (Soome), III preemia - Tuuri Viik.

Eripreemia Mart Saare soololaulu parima tõlgitsuse eest sai Anastassia Tsubina-Aleksejeva ning eripreemia parimale klaverisaatjale Aleksandra Tarassenko. Suure-Jaani valla eripreemia sai Anastassia Tsubina-Aleksejeva.

Konkursil „Uus laul“ kõlas Hando Runneli luulest inspireerituna üllatavalt omanäolisi ja huvitavaid palu, mille esitajaiks olid osadel autorid ise, kas klaveril või solistina. Nooremas rühmas sai I preemia Richard Mägari laul „Jälle hakkab“, II preemia väärilisteks tunnistati Martin Kirsiste „Nüüd sajab“ ja Eugen Linde „Süda on mul vaevas“. Vanemas rühmas kuulutati välja kaks võitjat: juba tunnustatud helilooja Liis Viira huvitav soololaul „Mu tuba täis on väikseid ingleid“, mille esitas võluvalt helilooja noorem õde Kati Jürgens autori klaverisaatel, ning kitarristina tuntud Robert Jürjendali „Kevade algus“, esitajaiks Tuuri Viik ja Kristi Kapten. II preemiaid anti välja kolm: Rein Kalmuse „Ma tean, et ma tulen“, Piret Pajusaare „Pilli tasa puhumisest“ ja Maria Rostovtseva „Vastus“. Liis Viira sai ka Suure-Jaani valla eripreemia.

Preemiad anti laululaureaatidele kätte ooperiõhtul Olustvere lossis. Ühevaatuselise etenduse tegi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio Gaetano Donizetti koomilisest ooperist „Öökell“ („Il campanello di notte“), kus soliste saatis klaveril nende juhendaja ja ettevõtmise hing Ene Rindesalu. Sama ooperit etendati kahel korral Rahvusooper Estonia kammersaalis maikuu lõpul tudengite eksamina ja see oli nii edukas, et leidis avalikkuse suure tähelepanu. Meie autoriteetne laulu- ja muusikateatri asjatundja ning -pedagoog Tiiu Levald kirjutas Sirbis („Meeliülendav Donizetti“, 30. mai), kuidas ta „koges rõõmuga, et Eesti ooperimaastikul on näha päris tõhusat lauljate juurdekasvu“ ning et „tänase päeva võimalused on lisaväärtusena tõstnud praegu õppivate ja juba magistrikraadi kaitsvate lauljate oskused paljutõotavale tasemele.“ Etenduste eel oli ka kontserteksam, kus Ksenia Kutšukova, kes ühes etenduses laulis ka „Öökellas“ ning nüüd festivalil astus üles avakontserdil, laulis eksami naelaks kujunenud duetis R. Straussi ooperist „Arabella“: „Tema talent on mitmekülgne: omapärase tämbririkkusega ülemine register, puhas intoneerimine, plastiline kehavaldamine, väga kaunis füüsis...“ Olustvere õhtu kohta ütleb Martti Raide: „Ooperietendus oli menukas, rahvast palju, ühtegi vaba kohta ei olnud, mõned seisid ka püsti.“

Enne konkursse toimus 17. juunil meeldejääv kontsert Mart Saare maja-muuseumis Hüpassaares, kus kogu õhtu oli „estraadil“ Kanadast tulnud dirigent-helilooja-pianist Norman-Illis Reintamm tšellist Aare Tammesalu ning lauljatar Arete Teemetsa klaveripartnerina. See kava köitis oma erandliku pühendumisega eesti muusikale, ja kui just polnud kavas Mart Saart ennast, siis oli tema auväärne õpilane Ester Mägi, kellele festival tegi ja teeb mitmeid kummardusi. Samas rääkis Martti Raide põnevalt heliloojale kuulunud klaveri äsjasest restaureerimisest, mis nüüd kontserdil taas kõlas.

Veelkord oli festivalikavas Johann Sebastian Bachi humoorikas „Kohvikantaat“, ja seda sai kuulda Klaaspärlimäng Sinfonietta väikese koosseisu saatel esmakordselt vaimustavaks festivalipaigaks saanud Vanaõue puhkekeskuses, Toomas Vavilovi käe all ja köitvate solistidega, kelleks olid Arete Teemets, Pavlo Balakin ja Anto Õnnis. Bachi viiulikontserdis a-moll soleeris taas haaravalt aga Mari-Liis Uibo. Orkestri mängijad ei saanud ütlemata jätta, kui hästi neid kontserdi eel vastu võttis Suure-Jaani vald. Ja puhkekeskuse kammerlik saal olevat väga sobiv kontserdipaik.

Juba küllap kümnendat korda on Suure-Jaani muusikafestivali mainekaimaks külaliseks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, eelmisel aastal Neeme Järvi, seekord 20. juunil Olari Eltsi käe all. Kui läinud aastal kõlas siin Artur ja Villem Kapi kõrval ka Eduard Tubina Viies sümfoonia, siis seekord Artur Kapi, Heino Elleri ja Mihkel Lüdigi orkestrimuusika, ning siis Mussorgski populaarne „Pildid näituselt“. Peab tõdema, kui suurepärane kontserdipaik meie ERSO jaoks on Suure-Jaani gümnaasiumi suur saal, kus avar ruum, vaade, ja isegi orkestrantide kaunid tualetid kuulajate silma hellitama pääsevad, heast akustikast rääkimata. Midagi sellist ei sünni kunagi ERSO kodusaalis Estonias.

20. VI oli lõunatund Voldemar Kuslapiga; flöödi-, mandoliini- ja kitarrikontsert Energia talus; ERSO Olari Eltsi juhatusel; laululaval Rock Hotel.

Suure-Jaani muusikapäevad jätkuvad:

21. VI oli lõunatund Margus Lepaga;

operetikava V. Kuslapiga Sürgaveres; „Põhjahoovus“ Tääksi vesiveskis; Moskva meeskoor Peresvet õigeusu kirikus.

22. VI vaimulik laulupäev; Eesti Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja käe all; laulupäeva peakontsert kell 18; lõunatund Erik Nobeliga.

23. VI Mati Palm ja Martti Raide Mart Saare majamuuseumis; Päikesetõusukontsert; Jaanipäevakontsert kirikus; Dagö ja Lauri Saatpalu laululaval; jaanitule süütamine koos jaanipeoga.

www.muusikafestival.suure-jaani.ee/?KAVA

Toimetaja: Tõnu Pedaru



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: