Luunjas algab revolutsionäärile ja viiuldajale Julius Eduard Sõrmusele pühendatud nädal ({{commentsTotal}})

Julius Eduard Sõrmus
Julius Eduard Sõrmus Autor/allikas: Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus
Tuntud viiuldajale ja ka revolutsionäärile J. E. Sõrmusele pühendatud nädal saab alguse 03. juulil kell 16.00 vallamajas avatava näitusega. Näitusel on eksponeeritud 8 infostendi, mis on valmistatud 70ndatel aastatel Luunja Keskkoolile.

Stendid koostasid kohalik koduloouurija Aili Karindi ja Luunja Keskkooli kauaaegne emakeele õpetaja Virve Eensalu. Aastaid unustuse hõlmas olnud stendid räägivad kõnekalt ühest etapist Luunja valla ja kooli ajaloos.

Nädal jätkub 09. juulil kell 19.00 Sõrmuse sünnikohas (Sõrmuse turismitalu) toimuva viiulipäevaga. Juba teist korda toimuval viiulipäeval antakse ülevaade viiulist kui imelisest ja aegumatust muusikariistast. Rahvuslikku ja folkloorset poolt mängivad Indrek Kalda, Raivo Sildoja ja Krista Sildoja; klassikalist süvamuusikat esindab Leena Laas. Kaasaegsemat elektroonilist muusikat toovad publikuni Indrek Palu ja Tiit Kikas. Ürituse järelpeol esineb DJ Poogen ja loomulikult on võimalik suurelt ekraanilt jälgida Kaljo Kiisa mängufilmi „Punane viiul“ (1974). Viiulipäev on publikule tasuta.

Julius Eduard Sõrmus sündis Tartumaal Luunja vallas Kure talus 9. juulil 1878. a. Tema isa Jaak Sõrmus oli tuline C. R. Jakobsoni pooldaja. Väikesele Juliusele läksid hinge isa sõnad parunite vägivallast ja ülekohtust talurahva vastu. Juliuse ema Leena Sõrmus oli vaikse ja leebe iseloomuga, kellel oli ilus lauluhääl. Ema voki kõrval istudes ja tema lauluviise kuulates kasvas pisikeses Juliuses armastus muusika vastu. Kui Julius oli 6-aastane, kinkis isa talle viiuli. Esimesed õpetused viiulimängus sai Julius külarätsepalt ja kohaliku keelpilliansambli juhilt Gustav Puksilt.
Kooliteed alustas J. E. Sõrmus 1888.a. Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Gümnaasiumi päevil mängis ta viiulit koos tookordse arstiteaduse üliõpilase Johann Kelderiga. Oma esimesed kontserdid andis J. E. Sõrmus oma kodus Kurel ja naabritalus Ansi aias tamme all. 1899.a. astus J. E. Sõrmus Tartu ülikooli, kus õppis esialgu õigusteadust ja siirdus 1900.a. ajaloo-keeleteaduskonda üle. 1902.a. läks J. E. Sõrmus Peterburi, et end seal viiulimängus edasi arendada. Ta astus sealsesse konservatooriumi, kus ta õppis viiulipedagoogi Leopold Aueri viiuliklassis.
Kuid J. E. Sõrmusel tuli see ülesanne lõpule viimata jätta, sest oma revolutsioonilise tegevuse pärast (lendlehtede levitamine, sütitavate kõnede pidamine), oli ta tsaaripolitsei poolt tagaotsitavate nimekirja võetud, mille tagajärjel pidi ta Peterburist lahkuma. Pärast Peterburist lahkumist algas J. E. Sõrmusel välismaareis, mis viis teda ligi kolmekümnele Euroopa maale, kus esines arvukate kontsertidega. Tal õnnestus Pariisi konservatooriumis ja Saksamaal tuntud viiulikunstniku Henri Marteau juures oma viiulimängu oskust täiendada. Eestis olid tal suuremad kontserdid 1914. ja 1922. aastal.
Oma Kontsertidel mängis J.E. Sõrmus Griegi "Solveigi laulu", Chopini "Leinamarssi", Schuberti "Ave Mariat", Tšaikovski "Meloodiat", Bachi "Chaconne`i" jt. Kui J. E. Sõrmus abiellus Virginia Hollandiga, sai Virginiast tema klaverisaatja.
J.E. Sõrmus suri 16. augustil 1940.a. Moskvas. Urn tema tuhaga asub Moskvas Novodevitšje kalmistu punases telliskivimüüris.
J. E. Sõrmus oli tuntud ja hinnatud rohkem Lääne - Euroopas kui sünnimaal Eestis. Eriti palju sõpru oli Sõrmusel Saksamaal. Dresdeni lähedal on lastekodu, mis ehitati Sõrmuse kontsertidel annetatud raha eest ja ka Dresdeni linnas üks tänav kannab J.E. Sõrmuse nime.
Tallinna on külastanud mitmed J. E. Sõrmuse elu ja tegevuse uurijad tolleaegsest Saksa DV-st: F. Liszti nim. Kõrgema Muusikakooli ühiskonnateaduste kateedri juhataja dr. Horst Benneckenstein, Dresdeni Konservatooriumi õppejõud Irene Beck koos Dresdeni Kunstiakadeemia õppejõu Heino Beckiga ja Leipzigi Ülikooli õppejõud dr. Werner Kapfenberger (käis ka Luunjas) jt.
Sõrmuse eluloouurijad on püüdnud selgitada, milles oli J. E. Sõrmuse populaarsuse saladus, tema kui massimeediumi mõju, et teda kõikjal ja alati nii suured rahvahulgad kuulama kogunesid. Dresdenis esines ta 4000 kohaga saalis, kuhu ometi ei mahtunud kõik need, kes tahtsid tulla J.E. Sõrmus kuulama ja vaatama.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: