Balti riigid said kooriolümpial auhinna laulupeotava hoidmise eest (täiendatud) ({{commentsTotal}})

{{1405361100000 | amCalendar}}

Läti pealinnas Riias kestavad kaheksandad maailma kooride olümpiamängud, mille korraldajad andsid Balti riikidele üle rahu auhinna maailmas ainulaadse laulupeotava edasikandmise eest.

Olümpiamängudel on seni kõige rohkem medaleid saanud lätlased, kuid ka Eesti koorid on olnud edukad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esimest korda on kooride olümpiamängud Eestile nii lähedal. Läti laulupeopaigas Riia metsapargi estraadil kõlas eile Hirvo Surva juhatamisel "Mu isamaa", mida esitas omapärane ühendkoor rohkem kui kolmesajast Läti koorist ja paljudest külaliskooridest üle maailma.

Kokku on laval 15 000 lauljat, neist 5000 külaliskollektiividest. Korraldajad Saksamaa Interkulturist kinnitavad, et arvude poolest löövad Riia kontserdid, võistlused ning õpitoad rekordi: kohal on 460 koori 73 riigist.

Läti suurt tahtmist neid mänge võõrustada ja korraldada on tunda aastaid, juba legendaarse maestro Imants Kokarsi aegadest.

Dirigent Hirvo Surva kinnitusel on nende mängude toimumist kaalutud ka Eestis, kuid suure raha hõngu tõttu pole mõttest kaugemale jõutud. "See võistlus näitab ikkagi ära kooride headuse oma kategoorias, aga maailmas on väga palju väga häid konkursse," lisas ta.

Organisatsiooni Interkultultur juhid andsid eilse suurkontserdi lõpul Balti riikidele laulupeotava hoidmise eest üle uue tunnustuse ehk rahu auhinna. Eestist võtsid selle vastu suursaadik Mati Vaarmann ja dirigent Aarne Saluveer.

Läti kultuuriminister Dace Melbārde tõdes auhinda kommenteerides, et Baltimaade koorilaulutraditsioonil on oluline kultuuriajalooline ja ka sotsiaalpoliitiline tähendus.

Noorte segakoor Vox Populi võitis tugevamate segakooride kategoorias hõbemedali, Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor sai aga tugevamate noorte segakooride kategoorias kulla.

Kultuuriportaalile teadaolevalt osales olümpial tugevamate segakooride kategoorias Eestist olümpial veel teinegi koor, Euroopa Kultuuripealinna Segakoor Veronika Portsmuthi juhtimisel, kes samuti sarnaselt Vox Populiga sai hõbemedali segakooride kategoorias.

"Meie koori poolt ettekandmisele noore helilooja Kristo Matsoni uudisteos „Tuul ei tea, kuhu ta läheb“, mis kirjutati spetsiaalselt Euroopa Kultuuripealinna Segakoori jaoks ning mille esiettekanne kogu maailmas oligi Riia olümpiaadil," kommenteeris konkursil osalenud Madle Mühlbach, Euroopa Kultuuripealinna Segakoori laulja, lisades, et "tegemist on väga moodsa ja värvika helikeelega teosega, mis kindlasti vääriks laiemat kajastamist Eesti kultuuriuudistes meie koori esituses."

Lisaks esitas Euroopa Kultuuripealinna Segakoor Veronika Portsmuthi juhtimisel Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingut.

Vox Populi hääleseadja Andreas Väljamäe hindas, et tase on kooriolümpial väga kõrge. "Need koorid, kes siia on tulnud, on vähemasti meie kategoorias juba võitnud kõrgeid kohti," lausus Väljamäe.

Vox Populi ja Tallinna muusikakeskkooli kammerkoori dirigent Janne Fridolin kirjeldas, et püüdis panna kokku repertuaari, kus on võimalik näidata koori head vokaalset taset ja intonatsiooni.

Läti on seni saanud 33 medalit, USA 24 ja Indoneesia 17. Euroopa kultuuripealinna ürituste sarjas toimuva olümpia moto on, et laulmine liidab rahvaid.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann, Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: