Etnolaager Kõpu mõisas tõi kokku üle 70 muusiku
Rohkem kui 70 noort muusikut kümnest riigist osaleb Viljandimaal Kõpu mõisas 18. Eesti ETNO laagris, mis juhatab sisse neljapäeval algava Viljandi pärimusmuusika festivali.
Mõne päevaga õpitakse kuulmise järgi selgeks kava, millega antakse Eesti eri paigus mitu kontserti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Nootidega pole etnolaagris midagi teha, sest erinevate rahvaste lood peab selgeks saama ettemängu järgi.
Eestis peetav etnolaager on nii mainekas, et kui osalejail on valida Rootsi, Taani, Norra või veel paljude riikide vahel, siis tahetakse tulla Eestisse. Siin musitseerides tekib just see õige tunne ja Eesti ise koos Viljandi folgiga näib ka põnev, kinnitavad väliskülalised.
Belgia muusik Marieke Van Ransbeeck rääkis, et on torupillimängija ning mängib ka flööti rühmas, mis koosneb ainult flötistidest. Nende tõrval on näiteks teine grupp, mille moodustavad kitarristid. Tema jaoks on selline pillirühmades töötamine uus kogemus.
Ersade ja mokšade etnorokkansambli Yovlat juht Andrei Romaškin on Eestis juba paarikümnendat korda. "Loodame, et muusika kaudu jõuatakse jälle oma emakeeleni. See on esmatähtis. Siis hakkab midagi paremuse poole muutuma," kirjeldas ta oma osalemise põhjust.
Etnolaagris on nii neid, kes kohal juba mitmendat aastat, kui ka esimest korda tulijaid. Mihkel Kuusk tunnistas, et on sealses ringkonnas täiesti võhivõõras. "Olen mänginud klassikat või pop-jazz'i, aga mu klassiõde otsustas mind sel aastal kaasa võtta ka folgiringi," lisas ta.
Õppelaagri pealik Margit Kuhi märkis, et etno tähendabki seda, et erinevad rahvad tulevad kokku ja jagavad oma maa muusikat. "Nii õpitakse kõigi maade lood ära ja toimub kontsert, mis koosneb erinevate maade lugudest. Meie eripära on see, et meil on väga palju eestlasi," ütles Kuhi.
Tänavuse Viljandi folgi teema on mäng.
Toimetaja: Anna-Liisa Villmann