Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Arvustus: Armastuslugu ilma armastuseta

Autor/allikas: ugala.ee

Gardner McKay “Mere märgid”
Lavastaja: Margus Kasterpalu
Kunstnik: Liina Tepand
Osades: Kadri Adamson ja Meelis Rämmeld
Esietendus 12. augustil Saueaugu teatritalus

Saueaugu teatritalus esietendunud Iiri juurtega ameeriklase Gardner McKay "Mere märgid" on lihtne lugu Iiri rannakaluri ja Wales’i edasipüüdliku maatüdruku armastusest ja oma koha otsimisest. See poolenisti kiri-näidend ei võistle küll vormi ega sisu võimsuses "suurte iirlaste" Shaw või Beckettiga, ent temas on seda nn iirilikku vaikset lüürilisust ning nukrat helgust, mis on eesti teatris aastakümneid hästi töötanud.

Margus Kasterpalu lavastatud "Mere märkide" esietendusel jäi kahjuks mulje, justkui poleks lavastaja ja näitlejad teksti päriselt usaldanud või omaks võtnud.
Kohati, näiteks Colmi (Meelis Rämmeld) pikkades monoloogides, viis see rõhutatult aeglase, pausidest kirvendava tekstiandmiseni. Kohati aga paisutatud teatraalsete purseteni, nagu kahes teineteise peegeldusena lavastatud tormise mere kirjelduses.

Veidi arusaamatuna tundusid ka mõned lavastaja ja kunstniku (Liina Tepand) pakutud välised detailid. Näiteks Timothea korterit markeeriv boheemlaslikult segipaisatud voodi ("range eluruum" - iseloomustab tegevuspaika autor) või Timothea (Kadri Adamson) enese esimene ilmumine - vaevu jalul püsides komberdab naine voodini ning viskab seljast mantli, mille all on üksnes aluskleit. Tahtmatult tekib mulje, et tegu on maailma vanima elukutse esindajaga. Mitte et tegelaskuju ei võiks nõnda tõlgendada, aga edasine lavastuse käik ei paku sellisele lähenemisele justkui mingit tuge.

"Mere märkide" kõige robustsemalt teatraalne episood, mis ilmselt võib kas väga meeldida või väga vastukarva olla, on aga Timothea unenäolise mälupildina lahendatud süütuse kaotamise stseen, milles adrusel lavapõrandal pussnoaga manipuleeriv näitlejanna mõjub kui groteskne leedi Macbeth.

Nõnda tunduski kokkuvõttes, et autorile ja loole kõige lähemale jõudsid "Mere märgid" üsna finaali eel, kui oma armastatu suurde valgesse kampsunisse kerra tõmbunud piitspeenike Kadri Adamson lihtsalt pikalt vaikides meest kuulas. Siis tekkis lavale hetkeks armastuse virvendus.

Toimetaja: Silver Kuusik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: