Haapsalus lõppenud võllamäe väljakaevamistel tehti mitu olulist avastust. Kuula, mida Ivar Soopan räägib Vikerraadios luuarheoloog Martin Malve ja Tartu ülikooli ajaloodoktorant Madis Maasinguga lähemalt.

Arheoloogid käisid Haapsalu eramajade vahelisel künkal kaevetöid tegemas juba eelmisel suvel. Kuigi ajaloodokumentides on seda paika nimetatud võllamäeks, polnud arheoloogidel selles täit kindlust, kuid nüüd on. Eelmisel aastal sai leidude põhjal öelda, et hukkamispaik oli kasutusel kõige varem 16.-17. sajandil. Nüüdsed leiud aga viitavad, et võllamägi oli kasutusel juba 14.-15. sajandil.

Haapsalu võllamäelt on lisaks müntidele ja keraamikakildudele leitud ka inimluid, kuid need pole pärit ajast, kui seal oli võllamägi. Inimsäilmed on võllamäele maetud 18. ja 19. sajandil, kui paika kasutati enesetapjate matmispaigana. Madis Maasingu sõnul maeti ohvreid Eesti alal võllamäele vaid Tallinnas.

1802. aastal lõpetati üle-venemaaliselt avalikud hukkamised ja võllamäed likvideeriti. "Haapsalu võllamägi on Eesti ainuś füüsilisel kujul säilinud võllamägi", lisab Maasing.