Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Swedbanki juht: kultuurirahvas ei tohiks märtrit mängida

Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt
Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt Autor/allikas: PM/Scanpix

Täna lõppeval Metsaülikoolil Käärikul arutati kultuuri rahastamise teemat ning erasektori osa selles. Swedbanki ettevõtete panganduse juht, füüsikadoktor Robert Kitt avas keskustelu ettekandega, kus kutsus nii avalikkust, raha- kui kunstiilma üles suuremale tolerantsile, mis tema hinnangul aitaks kaasata tänasest enam erasektori raha kultuuri toetamisse Eestis.

"Meid on 1,3 miljonit, me ei saa endale lubada seda, et kehitame töötute ja madala kvalifikatsiooniga inimeste äraelamisprobleemi peale õlgu," rääkis Robert Kitt. "Madala lisaväärtusega töökohtade loomine on jätkusuutlikkuse esimene kriteerium. Kui kultuuri kandjate arv langeb alla kriitilise miinimumi, tekib selles komplekssüsteemis faasinihe: siis võivad asjad toimuda väga järsku, näiteks kaob päevapealt motivatsioon tõlkida raamatuid eesti keelde, teha filme jne. See on koht, kus majandus ja kultuur lõikuvad üsna jõuliselt. See ökosüsteem peab selleks, et mis tahes muid eesmärke seada, garanteerima esmalt selle, et ta olemas oleks ja kestaks. Seega saab kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks olla vaid rahvuskultuuri kestlikkus. Kultuur vajab väärtuskandjaid ehk Eesti inimesi. Kunst omakorda vajab loojaid, kes vajavad rahastust. Siin ei ole universaalset lahendust, mis kehtib igal juhul, lahendus seisneb väga paljudes eri meetmetes. Võib-olla mõni meede aitab vaesusest välja 30-40 inimest, mõni ühe ja mõni 500. Peame katsetama ja otsima sarnase loogika alusel lahendusi ka kultuuri rahastamisel."

Kultuuri eelarvest moodustab erasektori toetustegevus vaid üks kuni kaks protsenti ning Kitt nentis, et riigi rahakotis on raha alati puudu. "Siin on arutatud, et on liiga palju loomeliite ja küsitud, kuidas nende vahel raha jagada," viitas Kitt Metsaülikooli varasematele aruteludele. "Tegelikult ei tohiks kultuurirahvas otsustamist üles ära delegeerida, märtrit mängida. Kunstimaailm muutub aina keerukamaks, uusi valdkondi tuleb juurde ja selle tulemusena muutub supp lahjemaks. Pakkuge parem ise konstruktiivseid lahendusi, kuidas kunstivaldkondade rahastamist reorganiseerida, mitte ärge oodake neid riigilt."

Kitti sõnul on see ajastu, kus sponsorraha on turundusosakonna projekt, jäämas eilsesse päeva. "Ettevõtjad tahavad tegelikult sisuliselt kaasa mõelda, otsitakse initsiatiive, kus ettevõte saab panustada ka midagi muud kui raha – vabatahtlikena kaasa lüüa, oma teadmisi ja oskusi jagada. Vastu oodatakse minimaalselt mittetaunivat suhtumist avalikkuse poolt," seletas ta.

Ettevõtja ja kirjanik Armin Kõomägi tõstatas küsimuse, miks ei võiks erinevaid loomingulisi konkursse toetada riigi asemel hoopis erakapital. "Olen ise tulnud appi, et leida erarahastajaid kirjanike liidu romaanivõistlusele. Olin üllatunud, kui lihtne see oli. Võtsin ühendust kuue-seitsme Eesti ettevõtjaga, nendest kolm ja pool tulid suhteliselt kiiresti taha ja sellest täiesti piisas," meetas ta. "Miks see õnnestus? Projekt ise oli väga hea, soliidne ja vajalik. Ma ka esitasin seda kui võimalust, au osa saada, ei pakkunud raha logo vastu lahendusi. Ilmselt on oluline ka see, kes küsib. Ma olen n-ö "nende pool joont", samasugune inimene. Ka kultuurkapitali tugevus peaks olema kõnetada eraraha. Võiks olla süsteem, kus ettevõtjale helistab kultuurkapitalist inimene, kes oskab ettevõtjaga ettevõtja keeles rääkida."

Toimetaja: Tiiu Laks

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: