Filmifestivali "Prantsuse kuld" fookuses on Fanny Ardant ({{commentsTotal}})

Jean-Louis Trintignant ja Fanny Ardant filmis
Jean-Louis Trintignant ja Fanny Ardant filmis "Lõbus pühapäev" Autor/allikas: press

Teist korda toimuv filmifestival "Prantsuse kuld" toob 29. oktoobrist 2. novembrini vaatajateni kuus filmi, milles astub kaamera ees või taga üles tuntud prantsuse näitlejanna ja režissöör Fanny Ardant.

Kui eelmisel aastal toimus festival ainult Tallinnas, siis seekord rändab valik filmiprogrammist ka üle lahe Helsingisse, edastavad ürituse korraldajad, MTÜ Kultuurikuld koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis.

Linastuspaikadeks on kino Artis Tallinnas ja kino Engel Helsingis.

Festivali avab 27. oktoobril kell 19:00 mullu valminud muhe draama "Kaunid päevad" (Les beaux jours), milles Fanny Ardant kehastab äsja pensionile jäänud naist, kes otsib oma ellu särtsu. Selle rolliga kandideeris ta Prantsuse filmiauhindade jagamisel parima näitlejanna kategoorias.

Lisaks on esmakordselt Eestis ekraanil näitlejanna teine täispikk režissööritöö "Kangekaelsed rütmid" (Cadences obstinées, 2013) keevalisest muusikust Asia Argento kehastuses, kes ei lepi oma armastatud mehe pühendumisega tööle, vaid püüab lõkkele puhuda kustuma kippuvat armastust.

Esimene Fanny Ardant'i lavastatud mängufilm "Tuhk ja veri" (Cendres et sang, 2008) elustab suguvõsade vahelise vimma, mille eest pole kellelgi pääsu. Põnevust pakub prantsuse vanameistri Claude Lelouch'i lavastatud "Rongijaamaromaan" (Roman de gare, 2007) edukast krimikirjanikust, kelle elu ja looming kipuvad segamini minema.

Klassikast kuuluvad festivali programmi Fanny Ardant'i kunagise elukaaslase François Truffaut' lavastatud põnevuskomöödia "Lõbus pühapäev" (Vivement dimanche!, 1983) ja dramaatiline armastuslugu "Naine kõrvalmajast" (La femme d'à côté, 1981), mille teiseks peaosaliseks on Gerard Dépardieu.
 
Ülemaailmselt tuntud prantsuse näitlejanna Fanny Ardant alustas oma loometeed teatrilaval juba 40 aasta eest, kinolinale jõudis ta mõni aasta hiljem ning nüüdseks on tema loomepagasisse kogunenud üle 60 rolli. Teda on nimetatud oma põlvkonna intelligentseimaks näitlejannaks. Politoloogiharidusega ekraanitäht jõudis oma esimese lavastajatööni alles viie aasta eest. režissöörikooli on ta saanud töötades François Truffaut', Franco Zeffirelli, Alain Resnais', Volker Schlöndorffi, Ettore Scola, Agnès Varda ja François Ozoni käe all.

Täpsem info aadressidel www.facebook.com/prantsusekuld ja www.kino.ee/Events/prantsuse_kuld.

"Prantsuse kuld" kuulub Prantsuse Instituudi poolt korraldatava prantsuse kultuurisügise Accord! programmi, täpsem info kõigi ürituste kohta on leitav aadressil www.accord.ee.

Prantsuse kino huvilistel on kinno Artis uuest asja 7. - 12. novembril, mil leiab aset traditsiooniline Prantsuse dokumentaalfilmide nädal.

 


 

Toimetaja: Tõnu Pedaru

Allikas: Kino Artis



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: