Eesti 70-liikmeline delegatsioon osaleb Hiinas toimuval Balti muusika festivalil ({{commentsTotal}})

Hiinas kestab kuni novembri keskpaigani esimene Balti muusika festival. Eestit esindab seal 70-liikmeline delegatsioon. Meie muusikud annavad kokku 20 kontserti Hiina suuremates linnades, millest kõige väiksemas elab 7 miljonit elanikku.

Eestist 1000 korda suurema rahvaarvuga Hiinas on viimastel aastatel ehitatud suuri kontserdisaale ja publiku puudust pole karta ehkki kogu õhtumaine kultuuriruum, sealhulgas ka kogu eesti muusika on hiinlaste jaoks veel uus ja tundmatu maailm, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti muusikat toovad hiinlastele koju kätte Eesti Filharmoonia Kammerkoor oma uue dirigendi Kaspars Putninsiga, Arsise kellade ansambel Aivar Mäe juhtimisel, C-Jam, Rein Rannap. Valiku tegid hiinlased ise aasta tagasi Eestit külastades. Hiina Muusikanõukogu aseesimees Pan Yan ütles, et eesti muusika on mõjuv ja meeldib talle väga. Hiinlased valisid Eestit esindama eelkõige sellised muusikud ja kollektiivid, mida neil endil ei ole.

Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten usub, et Hiina näol on leitud ääretult perspektiivikas turg, kus eesti koorimuusika, folkmuusika ning klassikaline muusika on uus ja väga huvipakkuv.

Leiteni arvates on väga hea, et eesti ja hiina kultuur on väga erinevad, sest see annabki võimaluse üllatada sealset publikut. "Ilmselt nagu hiinlased hakkavad üllatama ka meie publikut järgmisel aastal," lubas Leiten.

Kui läbirääkimised edukalt edenevad, siis ongi Eesti publikul juba järgmisel aastal võimalus osa saada hiina kultuuri ühest kõige eredamast esindajast, Pekingi ooperist.



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: