Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Pille Lill: visioon, millest sai missioon

Pille Lill
Pille Lill Autor/allikas: TMK

Intervjuu Teater. Muusika. Kino novembrinumbrist

Sopran Pille Lill ei mäleta, oli ta tookord laval Violetta, Tosca, leedi Macbethi, Veenuse, Elvira või kellegi teisena, kui Sir Carlisle sattus vaimustusse ta esinemisest ja küsis etenduse järel: „Millega saaksin teid aidata?” Nii sündis 7. veebruaril 2003 lord Carlisle’i õhutusel Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) eesmärgiga toetada andekaid Eesti muusikuid.

Nüüdseks on fond korraldanud Eestis arvukalt kontserte „Hingemuusika“ ja „Meistrite akadeemia“ sarjas, oma koha meie muusikaelus on leidnud fondi algatatud Tallinna talvefestival, Väike-Maarja muusikafestival, Eivere klaverifestival ning tänavu augustis (seekord 21.—31. augustini) juba kümnendat korda toimunud Tallinna kammermuusika festival. Eesti muusikute vahendamiseks välisturgudele on loodud PLMF Arts Management.

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas sind tänavusel rahvusvahelisel muusikapäeval muusikapreemiaga. Mida see autasu sulle tähendab?
Autasu on tunnustus ja olen selle eest hinges väga tänulik. Olen üle kümne aasta saanud osa vapustavast kogemusest õppida tingimusteta armastama muusikat ja muusikuid ning kui minu tööd on märgatud, teeb see ainult rõõmu.

Pole just tavaline, et üks ooperilaulja ja pedagoog loob muusikafondi ning veab selle tööd edukalt juba üheteistkümnendat aastat. Mis innustas sind asuma tutvustama kammermuusikat ja -muusikuid?
Energia, mille sain kaasa magistrantuuriõpingutelt Londonis, ühes klassikalise muusika Mekas, Guildhall School of Music and Dramas. Sealne tööintensiivsus, õppejõudude professionaalsus, kaasüliõpilaste andekus, töövõime ja soov midagi teha ning võimalus tasuta või väikese raha eest käia ja kuulata maailma tippmuusikute proove Covent Gardenis, National Operas ja Londoni arvukates kontserdisaalides innustas mind tegutsema ka Eestis.

Miks valisid just kammermuusika?
Fondi loomise esimeseks ülesandeks seadsin muusikute koolituse, täiendõppe. See aga eeldab suuri rahalisi vahendeid, sest tippspetsialistide toomine Eestisse on väga kallis. Peagi selgus, et koolitusi ei ole võimalik esimesena käivitada.

Linnavalitsuste abil hakkasime korraldama kontserte. Esimesena toetas meid Tartu. Saime mitu aastat järjest viia igal kuul ühe kontserdi ideaalsesse kontserdipaika, ülikooli aulasse. Järgnesid toetused Narvalt, Viljandilt, Türilt, Tapalt, hiljem Otepäält ja Häädemeestelt. Hooajal 2004/05 alustasime regulaarsete kammerkontsertidega üle Eesti. Kontserdikorraldusest sai ootamatult meie igapäevane tegevus ja see kestab tänaseni.

Millal algas rahvusvaheline koostöö?
2009. aastal astusime klassikalise muusika mänedžeride ühingu International Artist Managers’ Association (IAMA) liikmeks. Osavõtt IAMA ja teiste organisatsioonide konverentsidest oli meile siis ja on ka praegu väga kallis, kuid tänu sellele tekkisid sidemed ja hakkas kujunema võrgustik. Eestis võtab selle ehitamine paar-kolm aastat, rahvusvahelisel tasemel aga kümneid aastaid. Oleme vaikselt jõudmas kaardile. Luues sidemeid teiste maade muusikutega, püüame kontakti saavutada ka selle maa saatkonnaga siin Eestis. Meid on toetanud Belgia, Ungari, Suur­britannia, Rootsi, Soome, Poola, Sloveenia, Itaalia, Tšehhi jmt riikide saatkonnad.

Suure osa fondi tegevusest hõivavad mitmesugused festivalid?
Me ei alustanud kohe sellega. Näiteks tänavu juulis juba kahekümne teist korda toimunud Rapla kirikumuusika festivali organiseerimise juurde kutsuti meid 2010, teeme seda viiendat aastat. Tänavu sai meie algatusel selle raames teoks ka mahukas rahvusvaheline koostööprojekt „Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid“, mis ühendas muusikuid neljast partnerriigist — Rootsist, Suurbritanniast, Itaaliast ja Eestist. Projekti kolme kontserdiprogrammi sai Euroopa Liidu rahade toel (50% maksavad alati korraldajad — V. U.) kuulata kõigis mainitud riikides. Kaasa tegid Sinfonia Cymru keelpillikvartett Suurbritanniast Walesist, Itaalia Accademia del Belcanto Rodolfo Celletti lauljad Amy Elizabeth Corkery (Austraalia), Angela Giovio (Itaalia) ja Joonas Asiakainen (Soome), Swedish Wind Ensemble’i kvintett ja keelpilliorkester Camerata Nordica (Rootsi), Eesti muusikutest tšellist Andreas Lend, flötist Oksana Sinkova, saksofonist Virgo Veldi ja mina. Kirikumuusika festivale pole maailmas palju, loodame leida koostöövõimalusi teiste sellesarnastega.

2016. aasta veebruaris tähistab 10. aas­tapäeva Tallinna talvefestival. Selle moto all „Tõsta pilk ja ava süda“ oleme kogunud raha ja aidanud erivajadustega lapsi ning loonud ka muusikutele kvaliteetsete instrumentide soetamiseks pillifondi.

Ka Tallinna kammermuusika festival sai tänavu kümneaastaseks.
See oli meie esimene oma festival, mis käivitus peaaegu samal ajal fondiga. Saime tuge Tallinna Linnavalitsuselt. Esimesel festivalil oli kavas kaksteist kontserti. Oma panuse andsid muusikaakadeemia professorid, viiuldaja Mari Tampere-Bezrodny, tšellist Peeter Paemurru, pianist Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa; Tallinna Keelpillikvartett, Pärnu Linnaorkester Jüri Alperteni juhatusel jt. Esineti Tallinna Jaani ja Rootsi-Mihkli kirikus ning raekojas. Algus oli lootustandev, oli selge, et festival ei saanud meie töös jääda ühekordseks ettevõtmiseks. Tol ajal ei olnud Tallinnal oma kammermuusikafestivali — nišš oli olemas. Ooperiharidusega muusikuna oli mul algul mõte kasvatada tulevikus festivali juurde ka ooperifestival, kuid täpselt samal ajal, augustikuus käivitas Eri Klas ka Birgitta festivali. Olime selle mõtte õhust kinni võtnud üheaegselt, nii sündis Tallinna korraga kaks omanäolist festivali, üks suunaga kammermuusikale ja teine ooperile.

Esimesest festivalist alates on meid toetanud Mari-Ann ja Tunne Kelam, kellega lõime PLMFi Marje ja Kuldar Singi nimelise allfondi Noor Laulja / Noor Muusik. Selle iga-aastaste preemiate eesmärk on olnud toetada Eesti noori interpreete.

Me kõik vajame innustajaid, inimesi, kes meie tegevusse usuvad. Autasud on olnud selle saamise hetkel veel tundmatuile noortele muusikutele nii tunnustuseks kui ka materiaalseks toetuseks. Jälgin huviga meie preemiasaajate käekäiku. Esimesena pälvis selle 2005. aastal tenor Oliver Kuusik, järgnesid bariton René Soom, sopran Kädy Plaas, bass Priit Volmer, pianist Maria Veretenina, sopran Arete Teemets, tšellist Andreas Lend, sopran Kristel Pärtna, viiuldaja Ivi Ots ja tänavu pianist Johan Randvere. Välja on antud ka PLMFi patrooni lord Carlisle’i nimelist noore muusiku preemiat, laureaatideks Helen Lokuta, Anna-Liisa Bezrodny, Mihkel Poll ja Oksana Sinkova. Aastail 2007—2009 andis O/Ü Vendor Eesti festivali raames välja preemiat „Noor dirigent“, mille pälvisid Mikk Murdvee, Lilyan Kaiv ja Risto Joost.

Mida uut tõid järgnevad festivalid?
Fondi kahel esimesel tegutsemisaastal selgus tõsiasi, et rahanappuse tõttu tuleb keskenduda ühele kindlale vanuserühmale. Panustasime noortele, juba muusikaakadeemia lõpetanud interpreetidele, et anda neile arenemiseks ja esinemisvormi hoidmiseks palju esinemisvõimalusi, et nad pääseksid edasi suurtele lavadele. Nad on solistidena praktiliselt töötud, saades vaid üks-kaks soolokontserti aastas. See aga peaks olema solisti esinemiste ühe kuu miinimum! Püüame neile leida esinemisvõimalusi kontserdisarjade raames, nii on neil festivalidel juba suurem kindlustunne.

Igal festivalil on kümmekond kontserti. Kavad koostavad muusikud omal valikul, sest nad teavad, mida neil on oma taset arvestades kõige vajalikum mängida. Mina jälgin, et kava oleks vaheldusrikas ja et valikud ei kattuks. Kavadele annotatsioone koostades märkasin, et enamik fondi väljavalitud muusikuid on jätkanud oma õpinguid Londonis, aga ka Saksamaal, Soomes, Itaalias ja mujal. Sain kinnitust sellele, kui vajalik on muusikutele enesetäiendus ja mida tähendab muusiku arenemisel kooli tase. Tihti ei teata, kes meie muusikuist on käinud mujal õppimas. Naastes on nad publikule sageli tundmatud, kuigi nad on lisaks õpingutele meie muusikaakadeemias saanud suurepärase täiendkoolituse. Esimestest festivalidest peale on neil esinenud klarnetist Madis Kari, pianist Marko Martin, viiuldajad Anna-Liisa Bezrodny ja Sigrid Kuulmann-Martin ning ooperisolist Oliver Kuusik — nad kõik on õppinud Londonis. Järk-järgult on lisandunud Virgo Veldi, Kristina Kriit, Oksana Sinkova, Irina Zahharenkova ja Ralf Taal, Andreas Lend, Arete Teemets, Atlan Karp, Neeme Ots jt. Esimesel viiel aastal olid fondi kontsertidel laval põhiliselt Eesti muusikud, aga kutsusin esinema ka sõpru--õpingukaaslasi Soomest, Saksamaalt ja Inglismaalt.

Osalemine IAMA, ISPA (International Society for the Performing Arts, USA) ja EFA (European Festivals Association) konverentsidel on lisanud festivalile rahvusvahelise mõõtme, oleme leidnud partnereid, kellega korraldada muusikute vahetust ja mitmesuguseid projekte. Eesmärk on lihtne: et meie interpreetidel tekiks välismuusikute ja mänedžeride ring, kellega suhelda ning kelle kaudu saada edaspidiseid kutseid esinemisteks. Nii tuli tänavu Raplasse kuulus Camerata Nordica Rootsist ja Tallinna kammermuusika festivalile üks tunnustatumaid Belgia vanamuusikaansambleid Ensemble Ausonia.

Samalaadseid suhteid ja võrgustikke otsime ka Eestis. PLMFi töö eesmärk on, et eesti muusik oleks tugev, tunneks end sisemiselt kindlalt, et ta leiaks oma publiku. Muusik peab teadma, et teda vajatakse. Kunst on loodud inimesi puudutama. Kui muusik tunneb end vabana, vabaneb ka inimene saalis argielu pingetest. See on üks põhjus, miks tulla kontserdile kuulama, sellist laengut ei saa salvestusi kuulates. Selline vastastikune särin, energiavahetus lava ja saali vahel toimus ka tänavuse juubelifestivali galakontserdil Mustpeade majas, aga toimub loomulikult ka paljudel teistel kontsertidel.

Mida tänavuselt festivalilt esile tõstaksid?
Kindlasti juba eespool nimetatud meie oma interpreetide galakontserti, selle kõik esinejad olid kõrgtasemel. Oleme õnnelikud, et läti dirigent Kaspars Putniņš tuli siia Tenso Euroopa kammerkooriga, ja mul on hea meel, et sain tuttvaks selle huvitava isiksusega. Suurepärane oli Ensemble Ausonia kontsert Nigulistes meie lauljate Oliver Kuusiku ja Arete Teemetsaga, kes esinesid samas koosseisus üliedukalt ka Saint-Michel en Thiérache’i kloostri mainekal vanamuusikafestivalil Prantsusmaal. Oliver Kuusikut ootavad veel sel aastal ees uued välisesinemised selle ansambliga.

Toreda klaverikvarteti lõid eesti muusikud Kristina Kriit (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello) ja Ralf Taal (klaver). Loodan, et nad mängivad koos ka edaspidi. Festivalipärlite seas olid viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny ja tšellist Jan-Erik Gustavsson (Soome), muusikud, kes on rahvusvahelist tunnustust leidnud ja esinevad maailma parimates kontserdisaalides. Väga hea oli poola muusikute Agata Igras-Sawicka (flööt) ja Mariusz Rutkowski (klaver) esinemine.

Kavas oli ka maailmaesiettekanne, Timo Steiner kirjutas tšelloduo „Vari”, mille esitasid Petr Nouzovsky Tšehhist ja Andreas Lend. Rõõmustas rohke publik. Ka tasuta telgikontsertidel Vabaduse väljakul, kus esitlesime mitme muusikaõppeasutuse õpilasi, aga ka toredaid kammerkoosseise.

Milliste valdkondadega veel tegelete?
2010. aastal alustasime Rapla festivali juures rahvusvahelise suvekooliga. Meistrikursustest on osa võtnud üle 150 muusiku: oleme koolitanud dirigente, keelpillimängijaid, puhkpillimängijaid, lauljaid. Püüame edaspidi jõuda fondi aastaringsete koolitusprogrammideni.

2015. aasta sügistalvel peaks kolmandat korda toimuma varalahkunud väljapaistvale tenorile Vello Jürnale pühendatud vabariiklik vokalistide konkurss, neli aastat oleme tutvustanud Eesti interpreete Tallinn Music Weekil klassikaartistide esitluskontsertidel. Umbes kümme väga mahukat projekti on olnud lõimimisvaldkonnas, neist suurim oli muusikali „Viiuldaja katusel“ lavaletoomine; viiendat hooaega tegutseb Vene kultuurikeskuse juures fondi loodud naiskoor Viva Musica.

Aastal 2011, kui Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn, tõime välja Purcelli ooperi „Dido ja Aeneas”, mida juhendas David Roblou Inglismaalt, 2012 kõlas kontsertettekandes Luigi Rossi / Daniela Terranova ooper „Orpheus. Kujutlused kaugusest“. Tegime seda koostöös Itaalia maineka Valle d’Itria ooperifestivaliga, mille „Belcanto akadeemias” on saanud end täiendada lauljad Kristel Pärtna, Aule Urb ja Kristel Kurik. Erinevad kontserdisarjad jätkuvad koolides ja kultuurimajades üle Eesti.

Tundub, et teed fondis kõike ise. Paned kavad kokku, valid esinejad, oled transporditööline, noodikeeraja, sead üles valguse jne. Sul on toeks vaid tütar Leelo Lehtla.
Meie naiskonnas on Leelo kõrval viis toredat töötajat, lisaks mõned vabatahtlikud, enamaks ja tellimustöödeks ei jätku lihtsalt raha. Meie tandem Leeloga on hästi sisse töötatud ja oleme väga tänulikud kõigile, kes meid on nii nõu kui jõuga aidanud. Leelo on minuga fondi juures olnud peaaegu algusest peale. Paberitöö on paljude teiste tegemiste kõrval põhiliselt tema õlul, tema kanda on ka rahvusvahelised suhted. Töökoormus on suur, fondi tegevus nõuab pidevat arendamist ja õigupoolest vajaksime veel paari täiskohaga töötajat, siis võiks umbes viie aasta pärast fondi juurde loodud PLMF Arts Management vahendada aktiivselt Eesti muusikuid erinevatel turgudel. Looksime Tallinnas koolituskeskuse, mille juures tegutseks ka ooperistuudio, sest vajame järjepidevat täiendõpet ja seda kindlasti Eestis. Vaja oleks sponsorite või heade inimeste abiga leida ruumid kusagil Tallinna kesklinnas ja… unistame ikka suurelt.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: