Tõnu Karjatse PÖFFikomm: minge vaadake jaapani kino ja Nick Cave'i dokki
Klassikaraadio Deltas kõneles Tõnu Karjatse PÖFFi pärlitest.
Tänane filmikomm võtab ette veel allesjäänud PÖFFi päevad ja anda vihjeid, mida vaatama minna. Mitmed PÖFFi filmid juba jooksevad või hakkavad järgmisest nädlaast linastuma kinodes – nagu näiteks Ruben Östlundi „Vääramatu jõud“, Richard Linklateri „Poisipõli“, Michael Winterbottomi „Reis Itaaliasse“, Nicolas Vanieri „Belle ja Sebastien“, Taani lavastaja Kristian Levringi vestern „Päästmine“ ning see on ilmselt alles algus.
Kinno peaks tulema ka Alejandro Gonzaléz Inarittu „Lindmees“, mille tänane seanss on ka välja müüdud. Nagu juba märgitud, siis levitajafirma seisab PÖFFi kataloogis päris mitme filmi juures. Kinno ootaks ka USA lavastaja Damien Chazelle'i draamat „Whiplash“, mida kriitikud hindavad üheks paremaks tänavuseks USA indie-filmiks.
Täna õhtul võib seda näha Tallinnas, Solarises. Kino Sõprust filmidega varustav Must Käsi peaks peatselt levisse tooma ka Rootsi kino omapäraseima käsikirjaga autori Roy Anderssoni uue töö „tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle“, mis sai tänavu Veneetsia filmifestivalil peaauhinna. Ka selle filmi laupäevane seanss on välja müüdud.
Täna õhtul kell 17.30 linastub Tartus Elektriteatris Jaapani režissööri Kiki Sugino intiimne draama „Usaldus“. See on just selline film ,mida PÖFFIl enese jaoks leida. Kiki Sugino pole PÖFFil esimest korda – mullu oli ta siin produtsendina, päevikulaadse filmiga „Hüvasti, suvi“. „Usaldus“ on Kiki esimene täispikk mängufilm ja film linastub ka PÖFFi võistlusprogrammis. „Usaldus“ on tugeva, enesekindla lavastajakäega tehtud väike ja intiimne film noorest paarist – raskelt haigest noorest mehest ning ta naisest, kes sõidavad külla mehe õe juurde Indoneesiasse. Eksootiline, peaaegu et antropoloogilise kiindumusega üles võetud taust lülitub filmi omaette tegelasena, teatud jumalusena, kellel on omatahtsi voli suunata tegelaste mõtteid, tundeid ja käekäiku. Oma teene on selles ka Indoneesia operaatoril Sidhi Salehil, kes näitab oma kodumaad mitte ainult postkaardilikus võtmes.Ta viib vaataja ka sinna, kuhu turistid ei pääse - nagu nurgatagused või tavaliste elanike kodud. Mõtlikus tempos kulgev film räägib ühtehoidmisest, ka truudusest, reaalsuse eest põgenemisest, alistumisest, armastusest. See on väike film, mida just fetsivalidelt otsida.
Nädalalõpp toob PÖFFi kavva veel ühe tänavuse meistritöö - see on tänavu Cannes'is Kuldse Palmioksaga pärjatud Türgi lavastaja Nuri Bilge Ceylani film „Talveuni“. See on aeglase tempoga, peamiselt dialoogidest koosnev film, mille vaatamiseks tuleb varuda aega ja kannatlikkust, kes selle aga ette võtab, saab elamuse, mida võib võrrelda hea paksu romaani läbi lugemisega.
Nõndasamuti saab vaid PÖFFil osa Jaapani režissööri Naomi Kawase poeetilisest maailmast – tema uus film „Vaga vesi“ on mõtisklus surma ja armastuse teemadel. Ka see linatöö jätab vaatajale ruumi ja aega sisseelamiseks ning enda elu peegelduste otsimiseks.
Laupäeval, kell 18.00 linastub Solarises USA lavastaja Bennett Milleri draama „Foxcatcher“.See on tõsielusündmustel põhinev lugu kahest vennast maadlejast, Mark ja Dave Schultzist. Mark saab pärast olümpiavõitu telefonikõne ekstsetrikust miljardärist vanapoisilt, kodusõja aastatel relvaäriga oma varandusele aluse pannud Du Pontide suguvõsa esindajalt, kes soovib hakata sportalse metseeniks. Du Pont osutub ema varjus elavaks napoleoni-kompleksidega vanapoisiks, kes ei kujuta ette, milleni ta tugitoolispordivaimustus välja viib. Käivitub draama, mis hoopis lammutab Marki karjääri sportlasena ja hävitab ta treenerist venna Dave'i. MIlleri filmis on väga head tegelaskujud ja rollilahendused. See on psüholoogiline draama ebaameerikalikus võtmes. Pole kahtlust, et me vaatame ameerika filmi, kuid Miller laiendab tunduvalt seda, mida me tavaliselt ameerika filmi all mõtleme.
Ja miks mitte lõpetada festival näiteks pühapäeval Nick Cave'ist kõneleva portreedokumentaaliga „20 000 päeva Maal“. Kas see film ka hiljem levisse tuleb, ei tea, aga tahaks loota küll.
Toimetaja: Tõnu Pedaru
Allikas: Klassikaraadio