Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Taavi Jakobson: luuletamine on paljuski nagu programmeerimine

Betti Alveri kirjandusauhinna oma romaaniga „Tõeline jumalaosake“ võitnud Taavi Jakobson tõdes ETV saates „Kahekõne“, et programmeerimisoskusest on abi nii romaani kui ka luuletuste kirjutamisel.

Kuigi majandusinsenerist Jakobson pole enam ammu programmeerinud, leiab ta, et programmeerimisoskusest on romaanikirjanikul abi.

„See õpetab struktuurselt mõtlema. Kui sa struktuurselt ei mõtle, on sul raske ka loomingut luua, kui sa just puhtalt emotsioonide peale ei mängi.“

Ka programmeerimine ja luuletamine on sarnased tegevused.

„On teatud kujundid, teatud formularid, mida sa saad kasutada selleks, et mingit mõju saavutada. Programmeerimise puhul püüad panna rumalat masinat tegema mingeid kindlaid samme, luuletamise puhul kas kirjeldad enda emotsionaalsete olekute muutust või püüad kellegi teise emotsionaalset olekut muuta.“

Jakobson märkis ka, et tema maailmatunnetust on kõige lihtsam kirjeldada sõnaga „agnostik“.

„Teadus ja religioonid on selles mõttes sarnased, et mõlemad tunnistavad, et inimene oma teadmiste juures ei suuda tänapäeval kõike lahti seletada. Lihtsalt lahendus, mida teadlased otsivad, on püüd tõele järjest lähemale jõuda. Religioon annab vastuseks, et kõik, mis on seletamatu, on pärit jumalast.“

Oma romaani osaliselt füüsika maailma paigutanud Jakobson lisas siiski, et ka teadus kõigub mõnes küsimuses üsna piiri peal.

„Kui ikka planeetide ja kaugete galaktikate liikumine päris täpselt ei vasta mudelile, siis tuuakse mängu tumeaine ja kui sellest ka ei piisa, tuuakse mängu tumeenergia, mis on suhteliselt müstilised mõisted.“

Täismahus intervjuud Taavi Jakobsoniga tasub vaadata artikliga liidetud videost.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: