Arvustus: mälestusi mehemeelest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Andres Haabu

Uus raamat

Alo Lõhmus
"Priius, kallis anne. Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal"
Maalehe Raamat
335 lk.

Viimasel ajal võib tähele panna, et meie kurikuulsalt rahumeelne talupojaühiskond sõjardistub hoogsalt. Igasugu pintsakud ja lipsud kekutavad eneseklõpsudel laigulises. Libamaailm kubiseb tugitoolistrateegidest ja üleskutsetest lippude alla ronida.

Mis parata, olukord ja sündmused süüdi, kodumaa ning demokraatia selgelt hädaohus. Nii pole ime, et sõdurdamine (inglise keeles Sojering) on popp ja peen. Suisa loomulik, kui peaminister alustab oma valimisreklaami sõjalennuväljal, ustavate liitlaste aeroplaanid taustatantsijateks. Muide, mis te norite poisi kallal, asi pole kohas ja lennumasinates, vaid idees, samasuguse pildi joonistanuks keskminegi patsiga arvutitaibu kokku. Näpusoojaks tipitud.

Mingi mõni kuu tagasi tegid kaks tüüpi raamatu „Just nii, härra seersant!“ oma kogemustest Eesti Kaitseväes. Sellesama „Eesti laiguliseks!“ mõtlemise käigus puhuti teos üles. Et käsiraamat kutsealusele, innustav ja, eelkõige, väga vajalik raamat, arvestades olukorda.

Pole halb raamat. Igavavõitu, aga see-eest väga põhjalik, tõepoolest käsiraamat igale noorele mehele, kes jõuab ikka, kui tuleb püssi lohistama minna. Ainult ära rikutud, kuna autorid tahtsid vist teha "Star Warsi" trikki, kasumis enne, kui ekraanile jõuab ja – vist – küsisid nõu, hau ja raha kaitsestruktuuridelt. Kes toppisid muidu täiesti asjalikku jutu sisse pläma demokraatiast, rahvusvahelisest julgeolekust jne, mis nende arvates pidanuks mehemeelt ja isamaalisust kasvatama. Võibolla on neil õigus.

Kuigi kogu isamaalisus vähemalt mõne mehe meelest on kokku võetav kolme sõnaga: Eesti eest surmani!

Isamaalisus on vaimne seisund. Et kui nüüd jõuaks pärast pikka uitamist ka raamatu manu, millest jutt peaks olema, siis seda seal just kirjeldatakse. Ehtsat, mitte propagandateenistuste pealepressitud sodi.

Auväärt Alo Lõhmus on kokku keeranud korraliku lugemiku algallikatest. Meeste mälestustest, kirjadest, kes tegid Vabadussõja kõige sitema algusaja läbi. Kes läksid, ise peast 17, püssi ja 15 padruniga läbi mõnitava rahvahulga ikkagi kogunemispaika. Teadmata päris täpselt ehk, miks just, aga ikka läksid. Ohvitserid, külamehed, üks igavesti kirju kamp. Veel kirjuma relvastuse, varustuse, rõivaste ja meeleoludega.

Ime küll, asi läks käima. Vaatamata leierdatud juttudele, et kus nüüd meie suure Vene vastu ja ehk tuuakse hoopis õnn õuele. Ju mängis kaasa, et punastel oli olnud juba võimalust end igal viisil näidata, isegi purupõrunule hakkas kohale jõudma, mis pundiga tegu. Ikkagi, muinane mehemeel ka, umbes: no nii see asi nüüd küll ei lähe, kus koodid-hangud.

See pole filmisõda ega ametliku ajaloo sõda, kus puhtas mundris puhtas kaevikus kangelaslikult surrakse, harvadel vabadel hetkedel maalikunsti ja muusikaga tegeldes. Veri, hais, külm, kõht tühi, räpane. Alice Kuperjanovi retsept partisanide toitmiseks on omaette lugemist väärt. Üks sõdasid läbi teinud mees on öelnud, et rindemälestuste tõepärasust tulebki hinnata selle järgi, palju söögist juttu on. Õigel sõduril on kõht alati tühi, kes toidumuresid ei meenuta, on võlts. Jalad võiksid ka vähe kuivemad, soojemad olla ning magamispaik putukateta. Ametlikus ajaloos te vaevalt leiate fotoallkirja: Eesti sõdur täisid otsimas. Siit küll.

Pole siin tegelikult ka erilisi kangelasi. Inimesed. Kes pole just alati ilusad ja head. Mitte ainult punased, kelle tegudest siin liigagi üksikasjalikult juttu. Omad ikka kah. Soomlased ikka kah. Kui nägu pole meeldiv, vangil on liiga head saapad või taskukell, siis ju ta üks punane oli, kuuli vääris.

Ometi on vaim isamaaline. Olgu sünk, olgu räpane, olgu mitte kõige ausam. Sellised need mehed olid, sellised mehed tegid. Ilustamata lugu küsib ehk paremini, kui õõnes plakat: kui oleks jälle vaja, mis sa siis teeks?

Ainet mõtisklusteks.

Toimetaja: Valner Valme



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: