Arvustus: Murakami kahe maailma vahel ({{commentsTotal}})

Haruki Murakami
Haruki Murakami Autor/allikas: famousauthors.org

"1Q84" tuli ka originaalis kahes jaos, 1. ja 2. osa ilmusid 29. mail 2009 ja 3. osa 16. aprillil 2010. Eestikeelsete teoste vahe oli kas juhuslikult või siis meelega enam-vähem sama pikk. Kui palju meie elus aga üldse juhuseid on? Murakamit lugedes hakkad uskuma igasugu asju.

Ligi tuhandeleheküljelise kogumahuga teose viimases raamatus läheb edasi kõik kronoloogiliselt, sellest kohast ja sellest aastaajast, kuhu tegelased teise raamatu lõpus jäid. Aasta lõpp läheneb, tegevus toimub kolme kuu jooksul. Kõik on samas muidugi suhteline, samas kestab ka 1984 aasta kõrval teine aeg ja teine reaalsus, aasta 1Q84. Taevas on endiselt kaks kummalist kuud. Suur ja väike.

Tengo ja Aomame otsivad endiselt teineteist. Kiskjainstinktidega terane detektiiv Ushikawa on neil kannul. Väikesed Inimesed on vakka. Tapetud Liidri jüngrid plaanivad endiselt kättemaksu. Uusi tegevusliine peaaegu ei lisandu.

Eriti staatiline on Aomame igapäevaelu. Pärast Liidri tapmist on ta peidus ühes äärelinnakorteris. Valmistab süüa, teeb trenni, vaatab uudiseid, loeb Prousti ja ootab, et Tengo tuleks. Ja kaks kuud kõrguvad kõrvuti taevalaotuses ja ootavad, et Aomame nende poole vaataks.

Esimese kahe raamatuga võrreldes on finaali tempo kuidagi teistsugune. Metafoore ja pisikesi hästipeidetud vihjeid jagub, aga aastalõpule kohaselt on tempo kuidagi meditatiivne. Argielu detailide korduste pisiasjadeni kirjeldamisega annab Murakami tasahilju oma verbaalset šamaanitrummi tagudes reaalsusele uue mõõtme, kust ei puudu ka ehedad sürreaalsed elemendid. Raamatu tegelased mitte ei taju aega tavatult. See on aeg ise, mis liigub ebakorrapäraselt.

Nagu üks kriitik teraselt märkis, on tegemist Võluflöödi, Meistri ja Margarita ning Rosemary's Baby omalaadse hübriidiga. Murakami kirjutas seda kolm aastat. Tagasihoidliku mehena ei ole ta endast kunagi mõelnud kui mingist suurest kunstnikust. "Olen mees, kes suudab kirjutada," ütles ta The Guardianile pärast triloogia lõpetamist antud intervjuus. Muide, Murakami on ka enda ümber pununud mõnusa maagilise reaalsuse pilve. Näiteks otsustas ta kirjutama hakata praktiliselt keset ühte pesapallimängu saabunud kummalise impulsi ajel.

"1Q84" on ilus, vaikne ning rahulik armastuslugu lugu ootusest ja lootusest, inimkujulisest tühimikust hinges, ihast ja kättemaksust, religioonist ja ettemääratusest, ilust ja valust.

Haruki Murakami
"1Q84"
III osa
Jaapani keelest tõlkinud Margis Talijärv
440 lk
Varrak

 

Toimetaja: Mari Kartau



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: