Kultuurivedur Raul Saaremets: ma ise arvasin, et olen rohkem vagun
Ajalehe Postimees kultuuritoimetus nimetas 2014. aasta Kultuuriveduriks muusiku, DJ ja Raadio 2 saatejuhi Raul Saaremetsa.
Kultuur.err.ee õnnitles Saaremetsa ja vahetas värske “kultuuriveduriga” paar sõna.
Palju õnne, millised tunded valdavad seoses väärt aunimetusega?
RS: No ma ei tea, mis seal Postimehes toimub...ma ei ole ju mingi aktivist, kindlasti oleks olnud siin palju neid teisi, kes minust palju aktiivsemalt tegutsevad.
Arvata võib, aga ega siis sebimine iseenesest ju ka veel asi...aga tagasi auhinna juurde. Võib ju öelda ka, et “kus on sinna tuleb juurde” - ordeni ju said presidendilt, see tõmbas otsa lahti ja loodetavasti on sulle veel edaspidigi mõndagi soolas. Peaksid vist nüüd nii teenekana igalt poolt toetusraha hakkama sisse kasseerima, kulkast ja fondidest, nüüd juba seda antaks?
RS: Ma ei tea, mul endal on nende nimetustega pigem see tunne praegu, et... nagu vanainimene! Nagu oleks kõik juba tehtud, kuigi mul endal hakkab just nüüd nagu hästi minema...
Ei noh, miks – just siis sobidki “veduriks”, tõmbad teised järgi ja...pojeehhali vsjee!
RS: See on samas ikka naljakas, lapsest saati ja siiamaani on mind ikka laisaks tembeldatud...ma ise arvasin, et olen rohkem “vagun”.
Tegelikult, olgem ausad, elektroonilise tantsumuusika ja ka indie-muusika edendajana on kindlasti teed rajatud ja maad parandatud, aga ... see on vist veidi huumoriga pooleks, olen kuulnud, et Saaremets on Eestis pannud aluse ka roki eri žanridele. Sai ju kunagi 80-te lõpus siia toodud Guns 'N Rosesi album, plaadimäel Jassile müüdud ja tekkis Terminaator! Ja Nirvana sai toodud - ja tekkis grunge ja muu alter-rock, eksole, ja midagi oli selle metaliga ka, ah soo, kas mitte Napalm Deathi plaat? Ajalugu on vähemategi faktidega kokku kirjutatud...
RS: Nojah, eks neid lugusid on palju, aga on palju ka neid lugusid, mis isegi kirja pandud, aga mitte alati päris täpselt.
“Kultuurivedur”, see auhind, on ju selline puust auruvedur, päris suur, käsitöö, ikka uhke asi...naturaalsest puidust ja puha. Mis sa sellega teed, kuhu paned? Maale võib-olla, sul seal majake valmimas? Lastelastele oleks tore näidata, vahel lubad katsudagi... neid veel pole. Ma ise värviks ta ära, tegelikult...mis ise mõtled?
RS: Maale sobiks jah...mul läheb varsti katuse tõrvamiseks, järsku kõlbab vedur ka üle tõmmata?
Räägi, mis hetkel siis tähtsat toimumas, mis teoksil?
RS: Noh, see Ajukaja ja Andrevski plaat tuleb siis inglise firmalt varsti...Aga esmaspäeval lähen Londonisse. Läheb Hüpnosauruse albumi masterdamiseks. Maailmast tuntakse ikka päris palju huvi selle vastu...
Arvata võib, eks see elektroonilise tantsumuusika maailm januneb ka ikka pidevalt uute impulsside järele...
RS: Jah, no nende jaoks on tõesti see tundmatu maa, salvestused on ju veel nõukogu ajastki, 90-te algusest.
Tore, et kulgeb positiivselt, veelkord palju õnne ja jaksu siis vankrite vedamiseks...Kas sa täna auhinna kättesaamisel kedagi “pittu” ka saadad? Nagu, mis see oli, viis aastat tagasi kui Ööbikuga muusikaauhindu vastu sai võetud?
RS: No ikka tuleb saata – täna õhtul kell 23 siis Mutant Disco pidu Sinilinnus!