TÜ maaliosakonda ähvardab taas sulgemine, tunneli lõpus terendab uue Pallase rajamine ({{commentsTotal}})

Kristina Kiviranna kursusetöö ülevaatus. Esiplaanil Jaan Elken - maalikunsti professor ja eriala programmijuht
Kristina Kiviranna kursusetöö ülevaatus. Esiplaanil Jaan Elken - maalikunsti professor ja eriala programmijuht Autor/allikas: ut.ee

Juba mitmeid aastaid kahisenud jutud Tartu Ülikooli (TÜ) maaliosakonna võimalikust sulgemisest on taas tuure kogunud. Sel aastal rahapuuduse tõttu uusi tudengeid vastu ei võeta, ülikooli senat ootab osakonnalt laiahaardelist arengukava ja dekanaadis on küpsemas plaan taaselustada TÜ, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia baasil Pallas.

1988. aastal võeti Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Tartu filiaali vastu esimesed 5 üliõpilast. 1992. aastal loodi filosoofiateaduskonnas Kultuurikeskus, kus alustati maalikunsti õpetamist 3-aastase õppekava järgi. 1997. aastal loodi maalikunsti professuur Kultuurikeskuse (kunstide osakonna) juures.

"Maalikunsti õppe taastamine Tartus oli regionaalse kultuuri- ja hariduspoliitika oluline otsus, eesmärgiks oli detsentraliseerida kunstiõpe ja tekitada uus kunstikeskus Tallinna kõrvale," lisas Margit Sutrop, TÜ filosoofiateaduskonna dekaan.

Ajaloolise tõe huvides tuleb mainida, et tegu polnud uue keskuse tekitamisega, vaid pigem püüdega traditsiooni taastada. Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal oli Tartu koos Pallasega vaieldamatu kujutava kunsti metropol Eestis.

2003. aastal läbis TÜ maalikunsti eriala positiivselt rahvusvahelise akrediteerimise, mis on oluline, sest "pearaha" eraldab haridusministeerium ülikoolidele üksnes akrediteeritud õppekavadel õppivate tudengite eest.

Jutud Tartu maali võimalikust kinnipanemisest algasid viis aastat tagasi, kui 2010. kevadel läbiviidud üleminekuhindamisel akrediteeriti õppekava tähtajaliselt kolmeks aastaks, nö "tingimisi". Selle tulemusena riigieelarvelisi õppekohti maalikunstile aastast 2011 enam ei antud. Kuid ülikooli nõukogu võttis vastu põhimõttelise otsuse, et kaunid kunstid on siiski Tartu ülikooli osa ja ülikoolile vajalik. Ülikool moodustas ise õppekohad ja neid rahastati rektori fondist.

2013. a läbiviidud kordushindamine oli TÜ maalikunsti erialale edukas ja akrediteeringu said nii bakalaureuse- kui magistritase maaliosakonnas.

"Paraku ei taga see maaliõppe finantseerimist," ütles Sutrop. "Kui ülikoolide rahastamine läks 2013. a. üle tulemuslepingutele, siis teaduskondade tegevustoetused kujunesid selle alusel, mis olid enne seda riiklikud koolitustellimused. Kuna 2012. a polnud maalil riiklikku koolitustellimust, siis pole maalikunsti õpetamise eest raha filosoofia teaduskonna tegevustoetusse 2015. aastaks arvestatud. Teaduskonna seisukohalt on tegemist finantsprobleemiga - ilma täiendava rahalise toetuseta ei jõua filosoofiateaduskond maali eriala üleval pidada. Maali õpetamine on väga kallis: väikese üliõpilaste arvuga õppekavad on kõik kallid, aga kunsti eriala kalliduse koefitsendiks oli lausa 5,5!"

"Pärast seda, kui maalikunsti erialale alates 2011. aastast riikliku koolitustellimuse alusel finantseeritavaid kohti ei antud, on maaliõppe rahastamine toimunud iga-aastaste ühekordsete otsuste ja ülikooli kesksetest vahenditest eraldatud eritoetuste kaudu", lisas Kultuuriteaduste ja kunstide instituudi juhataja ning Art Leete.

"Nii kultuuriteaduste ja kunstide instituudi kui ka filosoofiateaduskonna soov on toetada maalikunsti eriala stabiilset arengut. Kuid hetkel puudub finantsiline võimekus maalikunsti eriala pikas perspektiivis käigus hoida. Seetõttu toimuvad strateegiliste lahenduste otsingud."

Kuna 2015. aasta filosoofiateaduskonna eearves polnud lisavahendeid maali õppeks enam eraldatud, tegi teaduskonna nõukogu 6. novembril 2014. a otsuse, et vastuvõtt maali eriala bakalaureuse- ja magistriõppesse saab jätkuda vaid siis, kui teaduskonna eelarvesse leitakse täiendavad vahendid maali eriala õpetamiseks.

TÜ senat toetas teaduskonna nõukogu otsust vastuvõttu mitte avada ning palus edaspidiste otsuste tegemiseks töötada välja maalikunsti osakonna arengukava. "Ideaalis peaks see kava asetama maalikunsti õpetamise Tartu ja Eesti kunsthariduse laiemasse konteksti," kommenteeris Sutrop.

"Maalikunsti eriala tegevuskava koostamine käib," lisas Art Leete, kes on ka TÜ senati liige. "Tegevuskava kontekstis toimub ka eriala positsiooni mõtestamine võrdlevalt rahvusvaheliste arengutega kunstihariduse valdkonnas. Kava on plaanis läbi arutada nii instituudi, teaduskonna, humaniora valdkonna kui ka senati tasandil."

Senat teeb otsuse maaliõpetuse jätkamise kohta eeldatavasti kevadsemestril. Sutrop lisas: "Maalikunsti eriala tulevik sõltub seega ülikooli senati otsusest, kas soovitakse ülikoolis maali õpetamist jätkata, kuigi see pole TÜ vastutusvaldkond. Ja senati positiivse otsuse korral nõukogu otsusest, kas peetakse võimalikuks anda ülikoolile eraldatud tegevustoetusest ligi sada tuhat eurot filosoofiateaduskonna eelarvesse lisaks maalikunsti õpetamiseks."

Tartu Ülikoolis mõistetakse nii maaliosakonna kui kunstirahva muret maaliõpetuse tuleviku pärast. "Maaliõppe taastamine Tartus on elavdanud Tartu kunstielu ja aidanud kaasa Tartu kui kultuurilinna arengule. 22 aastaga on Tartu Ülikooli maaliõpe kinnistunud Eesti haridusmaastikul, bakalaureuse ning magistri õppekavad on saanud vajaliku tähtajatu akrediteeringu ning mitmed eriala lõpetajad on olnud silmapaistvalt edukad," ütles Sutrop.

Mitmel viimasel aastal on Addo Vabbe preemia - oluliseim Tartus väljaantav regulaarne kunstipreemia - läinud TÜ maalieriala lõpetanutele: nimetagem näiteks TÜ maaliosakonna vilistlasi Meiu Münti, Laura Põldu. Kesk-Euroopa ja Põhjamaade kunstiekspertidest žürii hääletas hiljuti Young Painter Prize võistlusel Vilniuses lõppkolmikusse ainukese eestlasena TÜ magistrandi Marie Kõljala. Osakonna on lõpetanud sellised juba vanameistri staatuse omandanud kunstnikud, nagu Albert Gulk, Imat Suuman, Peeter Allik ja Rauno Thomas Moss, aga ka näiteks Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse noor ja aktiivne juht Maria Arusoo. Loetelu võiks pikalt jätkata.

"Samas on kõrghariduse madal finantseerimise tase ning üliõpilaste arvu järsk vähenemine pannud kõik Eesti kõrgkoolid olukorda, kus on vaja otsustada, kus millist eriala õpetatakse. Seetõttu tuleb maaliõppe tulevikku TÜs otsustades võtta arvesse ka seda, mida teevad Eesti Kunstiakadeemia ning Tartu Kõrgem Kunstikool," möönis Sutrop. "Kindlasti ei oleks mõistlik kogu kõrgemat kunstiharidust koondada Tallinna. Tartu ja Lõuna-Eesti kunstiharidus ja kunstielu võidaks aga sellest, kui kõrgema kunstihariduse andmisel tekiks siin üks keskus, mis traditsiooni rõhutamiseks võiks võtta endale Pallase nime.

Sellise keskuse loomine tähendaks Tartu Kõrgema Kunstikooli, Tartu Ülikooli maaliosakonna, kunstiajaloo õppetooli ning Viljandi Kultuuriakadeemia omavahelist kokkulepet."



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: