Eesti kultuuriesindajad välismaal: Mónika Segesdi, Budapest
Kultuuriportaal küsis kõigilt Eesti kultuuriesindajatelt välisriikides, millised olid nende lõppenud aasta suurimad ettevõtmised ning mida plaanitakse alanud aastaks. Kokku on meil seitse kultuuriesindajat, lisaks kaks Eesti Instituudi oma. Täna valgustab oma tegemisi Mónika Segesdi Eesti Instituudi Ungari esindusest.
Kõigepealt pean vajalikuks selgitada natuke tausta. Sellel, kes tahab tänapäeva Ungaris kultuurikorraldusega tegeleda, peab olema palju leidlikkust ja visadust. Nimelt on hetkel kultuurielu üheks võtmesõnaks rahastamisallikate puudus, ning sageli käib kultuurile mõeldud niigi väheste riiklike ressurside jaotamine veidrate kriteeriumide järgi.
Kuidas see meie tööd puudutab? Võib juhtuda, et alustame koostöösläbirääkimisi mõne kõrgetasemelise festivaliga, aga festival jääb lõpuks ära... Või et ühel päeval loeme ajalehest oma hea ja usaldusväärse partnerasutuse appihüüdeid, keda ähvardab rahapuuduse tõttu sulgemise oht. Võib tekkida ka selline absurdne olukord, kus nt. animatsioonifestival kaotab taotlemisel vorstifestivalile ja jääb riikliku toetuseta (nimetatud on Ungari Kultuurikapitalilt raha taotledes sama kategooria konkurendid!). Sääraseid näiteid võiks pikalt loetleda. Ühesõnaga, kultuuri praegune seis teeb meie jaoks etteplaneerimise ja kohalike kaasfinantseerijate leidmise veidi keeruliseks.
Ungarlasena tahaksin siiski rõhutada, et kõige selle kiuste väärib Ungari publik ning oskab ka hinnata head kultuuri ja just sellises olukorras muutub välismaa kultuuriinstituutide tegevus veel olulisemaks ja vastutusrikkamaks. Ei saa jätta mainimata, et Eesti Instituudi Ungari esinduse ette seab uusi väljakutseid ka Eesti Vabariigi Budapesti saatkonna sulgemine 30. septembril 2014, mis toimus vastusammuna Ungari valitsuse juunis langetatud otsusele panna kinni Ungari saatkond Tallinnas.
Meie suurim Eesti kultuuri tutvustav üritus on tänavu juba kaheksandat korda toimuv Eesti nädal, mida korraldame koos Szimplafilmiga kolmes Ungari linnas: Budapestis, Szegedis ja Debrecenis. Pearõhk on alati olnud filmiprogrammil (linastuvad nii uuemad mängu-, kui ka dokumentaal- ja animafilmid), mida täiendavad žanriliselt mitmekesised muud üritused. Eesti nädal toimub reeglina märtsi teisel poolel ning sel aastal on lisaks filmidele oodata Mari Kalkuni ja Runoruni kontserti, Tõnu Õnnepalu „Mandala“ esitlust autori kohalolekul ning Flo Kasearu kunstinäitust Budapestis, Priit ja Olga Pärna näitust Szegedis ning arhitektuurinäitust Debrecenis. Mullu käis Eesti nädala erinevatel üritustel kokku numbes 1200 inimest.
Muusika on kahtlemata üks tänuväärseimaid ja sobivaimaid žanre teise maa kultuuri tutvustamiseks. Võime kinnitada, et Eesti folk on Ungaris üha rohkem fänne kogumas. Möödunud aastal viisime koos tollal Budapestis õppinud rahvamuusiku Karoliina Kreintaaliga läbi ürituste sarja nimega „Kohtumised Eesti rahvamuusikaga“, mille raames esinesid lisaks Karoliinale Lee Taul, Maarja Nuut, Anu Taul ja Tarmo Noorma ning Torupilli Jussi Trio, augustis aga kogesid Lõuna-Ungari suurfestivalil Ördögkatlan sooja vastuvõttu Svjata Vatra muusikud. Tänu üritustele on hakanud kostma ka Ungari riikliku raadio rahvamuusikasaadetes rohkem eesti rahvamuusikat. Ka Eesti jazz on vallutanud Ungari muusikasõbrad tänu Kadri Voorandi isikule. Nii maikuine sooloesinemine ühekordses rahvusvahelises koosluses EU Jazz Ekspress kui tema trio novembrikuine kontsert Budapesti Muusikakeskuse Opus Jazzclubis tekitasid tormilist ovatsiooni. Sellesama Muusikakeskuse raamatukogus algab veebruarist meie Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtutest inspireeritud filmiklubi.
Ungari esinduse kahe töötaja jaoks oli aasta üheks emotsionaalseks kõrghetkeks ca 120 vabatahtliku ungarlastest lauljaga läbi viidud flash mob Budapesti suurima kiriku Basiilika ees, millega saatsime tervituse samal ajal lõppevale laulupeole. Flash mobist tehtud videosalvestust on näinud erinevatel kanalitel üle 5000 inimese.
Dalosünnep-flashmob / Song Celebration flash mob from Észt Intézet on Vimeo.
Aasta lõppes Toomas Hendrik Ilvese twitterisäutsudest inspireeritud finantskantaadi "Nostra Culpa" Ungari esietendusega Iris Oja osalusel.
Kuna Eesti kirjandust ilmub Ungaris suhteliselt vähe (1-2 raamatut aastas), alustasime neli aastat tagasi Eesti prosaistide lühiantoloogiate (nn. breviaariumide) sarja. Pärast Andrus Kivirähki, Mehis Heinsaare ja Eeva Pargi breviaariumi nägi mullu novembris päevavalgust Jaan Unduski miniantoloogia ning kavatseme sarjaga jätkata – järgmise autori nimi jäägu esialgu saladuseks.
Möödunud aasta üritustest tahaksin veel esile tõsta kunsti valdkonnast Rebeka Põldsami kureeritud Ladyfest Tallinn 2013 naiskunstnike valiknäitust Eesti nädalal, ehtekunstnike Ketli Tiitsari, Maria Valdmaa, Kaire Ranniku ja Anneli Tammiku kinonäitust „Piltlikult öeldes“ Budapesti Disaininädalal, Balti riikide fotokunstnike ühisnäitust Budapesti Fotokuul ning Kristina Normani osalemist rahvusvahelisel kunstinäitusel „Turning points“ Ungari Rahvusgaleriis.
Arhitektuuri vallas jätkub meie viljakas koostöö FUGA Budapesti Arhitektuurikeskusega: maikuus plaanime seal eksponeerida Arvo Pärdi Keskuse arhitektuurivõistluse võidutööde valiknäitust, novembris aga mulluse Veneetsia Biennaali Eesti arhitektuurinäitust.
Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki meie vabatahtlikest abilisi (nii ungarlasi kui Ungaris elavaid eestlasi), ilma kelleta oleks meil palju raskem, kohati peaaegu võimatu oma ideed ellu viia.
Mónika Segesdi, Eesti Instituudi Ungari esinduse juhataja
Toimetaja: Mari Kartau