Tallinna Kunstihoones on näha sada aastat tekstiilikunsti ({{commentsTotal}})

{{1422457606000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Eile avati Tallinna Kunstihoones Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus "SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015", mis pakub näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti.

1914. aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.

Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.

Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.

Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Oma töödega on esindatud: Adamson-Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming-Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter-Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin-Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik.

Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.

Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.

Väljapanek jääb avatuks kuni käesoleva aasta 1. märtsini.

Kuraator: kõrgajaks võib pidada 1980. aastaid

Näitusel eksponeeritakse näitusel Adamson Ericu 1937. aastal Pariisi maailmanäitusel audiplomiga pärjatud vaipa.

Näitusel on väljas kokku üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Näituse kuraatori Sigrid Huiki sõnul võib Eesti vaibakunsti kõrgajaks pidada 1980. aastaid.

"Vaibakunsti kõrgaeg oli 80-ndatel, kooti palju, osaleti näitustel, esineti palju, oli riiklikke tellimusi, tööd olid suuremõõtmelised. Seda on ka siit näituselt näha. Nüüd tänapäeval, kui sa pead ise muretsema selle pärast, et leib laual oleks, sul ei ole võimalik teha väga suuri teoseid, neid ei tellita," selgitas Huik "Aktuaalsele kaamerale".

Toimetaja: Mari Kartau, Laur Viirand

Allikas: Tallinna Kunstihoone



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: