Täna on Paul Ariste 110. sünniaastapäev ({{commentsTotal}})

{{1422867760000 | amCalendar}}
Paul Ariste
Paul Ariste Autor/allikas: scientistsdb.com

Täna, 2. veebruaril kell 16 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas maailmakuulsale fennougristile ja legendaarsele õppejõule pühendatud raamatu- ja fotonäitus „Paul Ariste 110“.

Näituse avamisel esineb Tartu Ülikooli uurali keelte ja hungaroloogia dotsent Tõnu Seilenthal ettekandega „Paul Ariste ja Tartu Ülikool“. Pärast ettekannet saab näitusemaja loengusaalis vaadata kahte filmi: "Ariste" (1985. rež. Mart Kadastik) ja "Kootud kolme lõngaga" (1971, rež. Tõnis Kask; film III fennougristikakongressist 1970 Tallinnas).

Eesti Rahva Muuseumis toimuv programm on osa Tartu Ülikoolis 1.–3. veebruarini toimuvast rahvusvahelisest Ariste konverentsist „Soome-ugri rahvad ajas ja ruumis“. Konverentsi kavaga saab tutvuda siit.

Jätkuvalt on näitusemajas avatud ka soome-ugri brändinäitus „Karu, Õ ja Joškin kot“, mis on meeldivaks täienduseks soome-ugri teema käsitlemisel pisut grotesksemast vaatenurgast lähtudes. Huvi korral teeb ERMi giid näitusest ülevaate nii eesti kui vene keeles.

Taustainfo:

Paul Ariste (3.02.1905 Torma – 2.02.1990 Tartu) õppis aastatel 1925–1929 Tartu Ülikoolis, kus ta kaitses ka magistriväitekirja „Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles“ (1931) ja doktoriväitekirja „Hiiu murrete häälikud“ (1939). Aastatel 1925–1927 töötas Ariste Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogus ja 1927–1931 Eesti Rahvaluule Arhiivis.

Paul Ariste teadlasetee Tartu Ülikoolis sai alguse 1933. aastal, kus ta alustas soome-ugri keelte uurimist. Ariste sooviks oli ette valmistada asjatundja iga soome-ugri keele jaoks. 1965. aastal asutati Ariste algatusel rahvusvaheline ajakiri Sovetskoye finnougrovedeniye (praegu Linguistica Uralica), mille esimene peatoimetaja ta ka oli. Ariste teaduslike publikatsioonide arv ületab 1300 nimetuse piiri, sealhulgas on tal ligi 50 monograafiat. Ariste oli Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik (1954), ta oli Helsinki (1969), Szegedi (1971), Tampere (1975) ja Läti (1989) ülikoolide audoktor ja samuti Ungari Teaduste Akadeemia ja Soome Teaduste Akadeemia auliige. 

Toimetaja: Tõnu Pedaru



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: