Okupatsioonide muuseumis avati näitus “Eesti riigipeadˮ ({{commentsTotal}})

{{1423475207000 | amCalendar}}

Okupatsioonide muuseumis esmaspäeval avatud näitus annab ülevaate 15 Eesti riigipea elust ja tegevusest, kes olid ametis vahemikus 1918-1992.

Eestil on aastatel 1918 – 2015 olnud 18 riigipead. Omariikluse vältel on Eestit juhtinud peaminister, riigivanem, riigihoidja, hiljem president. Näitus annab ülevaate 15 riigipea elust ja tegevusest kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni, teatas Okupatsioonide muuseum.

Näituse koostaja, ajaloolase Peep Pillaku sõnul osatakse tihtipeale nimetada vaid nelja presidenti - Konstantin Pätsi, Arnold Rüütlit, Lennart Merit ja Toomas Hendrik Ilvest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti 18-st riigipeast viis olid sunnitud tegutsema pagulastena väljaspool kodumaad. Nõukogude okupatsioonivõimude poolt hukati neli, vangistuses suri viis ja üks sooritas enne vahistamist enesetapu.

Kõige lühemat aega oli riigipea peaminister Ado Birk - kolm päeva 1920. aastal. Kõige pikemat aega oli riigipeaks Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaminister vabariigi presidendi ülesannetes Tõnis Kint - 19 aastat, 2 kuud ja 9 päeva aastatel 1970 kuni 1990.

"Kaks riigipead on, kelle täpset saatust, see tähendab surmakohta ja -aega, me ei tea. Need on siis Teemant ja Tõnisson. Need, kelle hauakohtasid me ei tea, on rohkem. Nad on surnud Siberi vangilaagrites või on lastud maha Siberis, neid on 8. Lisaks sellele on hiljem kodumaa mulda ümber maetud 5 riigipead," selgitas Pillak.

Näitusel on välja pandud ka Eesti riigipeade endi ja nende kohta kirjutatud raamatud ning Eesti Posti väljaantud postmargiseeria “Eesti Vabariigi riigipead 1918 – 2018” koos esimese päeva ümbrikuga.

Näituse on koostanud Eesti Muinsuskaitse Selts. Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks saab näitus täiendust pärast Eesti iseseisvumise taastamist ametis olnud riigipeadega.

Näitus jääb avatuks märtsi lõpuni.

Kuula, mida kõneles Muinsuskaitse Seltsi juht Peep Pillak näitusest "Vikerhommikus".

Toimetaja: Tõnu Pedaru, Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: